King sai tuntuks. Ta kutsuti Aafrikasse. 1959. aastal käis ta Indias. Tema ümber lõid lõkkele poliitilised kired. Kord, kui King kõneles oma esimese raamatu ,,Samm vabaduse poole" ilmumise puhul Harlemi raamatuäris, tungiti talle noaga kallale. Saadud haav andis tunda elu lõpuni. Et pühendada rohkem aega organisatsioonilisele tööle, pöördus King Atlantasse tagasi. Siin aitas teda isa, kes võttis poja vaimulikukohustusi enda peale. Kuuekümnendate aastate alguses omandas võitluses segregatsiooniseaduste vastu laia leviku otseste mittevägivallaaktsioonide vorm. Dr. Kingi loetakse istumiskampaania initsiaatoriks. Tema üleskutsel istusid neegrid kohvikutes ja sööklates laudade taga , kus teenindati ainult valgeid. Nad läksid ,,valgetesse" kauplustesse, raamatukogudesse, taotlesid vastuvõtmist koolidesse, mis rakendasid segregatsiooni. Ent need seadusega lubatud aktsioonid ei mahtunud rassistide ,,õigusnormide" raamidesse. USA Ülemkohus oli juba 1954
hääletatti maha. Tema eesmärgid drastiliselt alandada makse ja laiendada kodanikuõigusi võeti küll vastu, kuid lahjendatud kujul. Kennedy pani ka aluse kosmoseprogrammile ja asutas Rahukorpuse, mis saadab ameeriklasi abistama arengumaid. Kodanikuõigused kodanikuõiguste liikumine jõudis haripunkti 1963. ja 1965 aasta vahel. 1963. aastal sai liikumise sümboolseks keskuseks Birmingham Alabama osariigis, kus otsustatti korraldada korduvaid massimeeleavaldusi segregatsiooniseaduste vastu. Protestikampaania pöördepunktiks sai maikuu, kui politsei meeleavaldajate vastu jõhkrat vägivalda kasutas. Ehkki see sündmus oli juba iseenesest sokeeriv, oli see ka üks esimesei kordim kui televisioonis edastatud kaadrid mõjutasid pljude maade avalikku arvamust vaid mõni tund pärast sündmuse toimumist. Pildid lõunaosariikide politseist , kes laseb koerad ja suunab veekahurid mustanahaliste laste vastu, jäid igaveseks meelde. 1963
annaabi.ee 
