palgad tugevalt seotud sellega, kui suur on neil ametikohtadel töötavate naiste osakaal. Seega on devalvatsiooniteooria kohaselt töö väärtus soolistatud, s.t töökohtade palgad on seotud töötajate sooga. Ka majanduskriisil on olnud mõju palgalõhele. Sedakorda aga vähendav mõju: 2008. aastal ületas naiste ja meeste palgavahe 31 protsenti, 2009. aastal oli sooline palkade erinevus 27 protsenti. Majanduskriisi mõju palgalõhele on seotud eelnevalt käsitletud tööturu soolise segregatsiooniga. Naistega võrreldes töötasid mehed enam tegevusaladel, kus majandustegevus kriisi tõttu rohkem kokku tõmbus (näiteks ehituses), seetõttu vähenesid üldiselt ka meeste sissetulekud. Seda, et majanduse tsüklilisusel on mõju soolisele palgalõhele, on näidanud ka eelmised majandusbuumi ja -kriisi perioodid. Meeste ja naiste palkade erinevus suurenes ka 1995.1997. majandusbuumi ajal. Seega on Eestis soolise palgalõhe dünaamika olnud
On veel üks, varnadest väljapoole jääv grupp, ,,puutumatud", kelle nimetus tuleneb sellest, et nendega 7 kokkupuutumine on roojasuse allikas. See hierarhia kujundab ümber kastisüsteemi, mis koosneb loendamatutest jätidest ehk endogaamsetest ja kohalikest pärilikest rühmadest, mis võivad olla seotud, ka veel meie päevil, majandusliku tegevusega. See ühiskondlik organisatsioon, mis on mõeldud kosmilise korra taasesitamiseks, käib koos suure geograafilise segregatsiooniga. Vastu Vidya (arhitektuuriteadus) kohaselt paigutuvad varnad ilmakaarte järgi ja braahmanid elavad templi lähedal, põhjas, kõige soodsamas suunas. Tänapäeva India linnades ja külades on tajutav neile reeglitele vastav ruumi ühiskondlik jaotus, aga kastikuuluvus annab eelkõige inimesel identiteedi, mis valitseb tema suhteid teistega. Põhiseaduse kohaselt peab India riik kohtlema kõiki religioone