otsustada, mis tähte parasjagu peaks kirjutama. Kui laps kirjutab ainult aeglaselt ja muid probleeme pole, siis see ei ole düsgraafia – mõni laps ongi aeglasem. Lisaks lugemise eeloskustele peab oskama - määrata häälikute pikkusi Esinevad õigekirja või käekirja probleemid. Enamasti mõlemad esindatud. Kui küsimus ainult käekirjas, laps düsgraafia diagnoosi ei saa. Mida lapsed teevad – kirjutades jätavad tähti ära, asendavad, segistavad või lisavad. Segistamine - sõna sees on tähtede järjekord vale. Igasuguseid kombinatsioone nende probleemidega seoses võib siis esineda. Vältevead – eesti keeles spetsiifiline vigade tüüp. Ei kirjuta õigesti sulghäälikuid, eksivad ka teiste pikalt või lühemalt kirjutatavate häälikute puhul. Kirjavahemärkida ja ortograafiareeglite vead – lapsed ei tea, kuhu käivad punktid, kuhu komad, milliseid sõnu kirjutada suure, milliseid väikese tähega jmt.
2. kõigis alumise rea arvudes on kümneline, ülemise rea arvudes ei ole kümnelist (v.a. arv 10); 3. kui ülemise rea arvule lisada kümneline, saame alumise rea arvu; kui alumise rea arvust ära võtta kümneline saame ülemise rea arvu. Õpetaja laseb õpilastel kuulmise järgi määratleda ja märkida/kirjutada kahekohalist arvu, nimetada kõige väiksem ja kõige suurem ühekohaline arv, kõige väiksem kahekohaline arv, mida nad teavad. Neil õpilastel, kes segistavad kümneliste ja üheliste kohta arvus, võiks lasta kirjutamisel kasutada kahte erinevat värvi (nii tahvlile kui ka vihikusse kirjutamisel). Numeratsiooni õpetamise perioodil on vaja anda ka harjutusi hulga, arvu ja numbri vahelise seose kinnistamiseks. Näiteks õpetaja kutsub mõned õpilased tahvli juurde. Annab neile ülesande järgmiselt. Üks õpilane moodustab arvu 15 arvutuspulkade abil, teine märgib tabelisse erinevate värvidega, kolmas võtab arvelaual, neljas näitab joonlaual,
annaabi.ee 
