koostöös katoliikliku Komblusleegioniga hukka mõista ,,kõik filmid, välja arvatud need, mis ei solva kõlblust ja kristlikku moraali". Loodi Produktsioonikoodeksi Administratsioon (PCA) eesmärgiga anda heakskiitev pitsat igale filmikoopiale, kusjuures enamik filmitootjad leppisid kokku, et ilma selleta ei tohi filmi levisse tuua. Tulemusena ei pääsenud paljud filmid ekraanile ja tehti drastiliselt ümber. Põlu all olid vandesõnad, alastus, seksuaalsed perverssused, rassiline segaverelisus ja sünnitusstseenid. Koodeks pani ette ka seda, et lipu suhtes tuleb näidata respekti, kurjategijatele ei tohi kaasa tunda ning meest ja naist, isegi kui nad on abielus, ei tohi näidata koos voodis. Koodeks võttis juba tsensuuri mõõdu, kuid isegi kui see mõningaid filmitegijaid pärssis, kindlustas see heal tasemel perekeskse meelelahutuse püsiva toodangu. Võib öelda, et 1939. Aasta oli Hollywoodi kuldaeg. Välja tuli erakordne hulk filme, mis muutusid filmiklassikaks
Örebro linnakesse, kuhu ta on ka maetud. Gailit on üsna erandlik autor. Ta oli suur romantik, kasutas sümbolismi. Gailiti eeskujuks oli Knut Hamson, Norra kirjanik, kellelt ta sai ekspressionismi ja impressionismi jooned. Üleüldiselt oli Gailit lüürilisromantiline kirjanik, kelle teosed olid taotluslikult erinevad. Gailit tõi Eesti kirjandusse heas mõttes romantilise kangelase. Ta tõi kirjandusse selle, mida eestlastes endis vähe oli, selles mängis rolli ta segaverelisus. Esimene loomeperiood oli 1909 1924 ehk alates 18-aastasest kuni Euroopa-reiside lõpuni. Gailit kasutas palju erandlikke karaktereid ja harukordseid psüühilisi seisundeid. Avaldas följetonikogu ehk pilalugudekogu ,,Klounid ja faunid". Novellikogudest ilmusid ,,Saatana karusell", ,,August Gailiti surm", ,,Rändavad rüütlid". Romaanidest ,,Muinasmaa" ja ,,Purpurne surm". Lugude tegevuspaigad olid eksootilised ja kauged meri, eksootiline saar, tundmatu maakoht. Tegelased
annaabi.ee 
