väärikus) kahjustamise tõttu. Kahju hüvitamise kord. Kui avalikku ülesannet täites tekitatakse isikule kahju, ei ole kahju põhjustanud mitte avaliku võimu kandja kui abstraktsioon, vaid tema nimel tegutsev füüsiline isik. Seega võib tekkida küsimus, kes peab kahju hüvitama. Eksisteerib kolm võimalust: · vastutab füüsiline isik, ametnik või töötaja, kes on kahju põhjustanud; · vastutab avaliku võimu kandja, st üldjuhul riik või kohalik omavalitsus; · nn segavastutus. RVastS näeb kahju hüvitamise korral ette nn segavastutuse, mille kohaselt ei vastuta ametnik ega abiteenistuja kannatanu ees vahetult, vaid kannatanu õiguste kaitseks ja võlgniku maksevõime tagamiseks on kannatanule kohustatud kahju hüvitama avaliku võimu kandja. 15
vabaduse võtmine; kodu või eraelu puutumatuse või sõnumisaladuse rikkumine; au või hea nime teotamine. Kahju hüvitamise kord Eksisteerib kolm võimalust: vastutab füüsiline isik, ametnik või töötaja, kes on kahju põhjustanud; vastutab avaliku võimu kandja, st üldjuhul riik või kohalik omavalitsus- ei tee vahet, kas isik, kes on avalikke ülesandeid täites kahju põhjustanud, oli ametnik, abiteenistuja, üksikkorralduse täitja või muul alusel tegutseja. nn segavastutus- mille kohaselt ei vastuta ametnik ega abiteenistuja kannatanu ees vahetult, vaid kannatanu õiguste kaitseks ja võlgniku maksevõime tagamiseks on kannatanule kohustatud kahju hüvitama avaliku võimu kandja. Kahju hüvitanud avaliku võimu kandjal on aga tagasinõude- ehk regressiõigus kahju põhjustanud isiku suhtes. Regress: avaliku võimu kandja ülesandeid täitnud füüsiline isik (teenistussuhte, lepingu või üksikkorralduse alusel või muul alusel)
või eraelu puutumatuse või sõnumisaladuse rikkumine; au või hea nime teotamine. Kahju hüvitamise kord Eksisteerib kolm võimalust: vastutab füüsiline isik, ametnik või töötaja, kes on kahju põhjustanud; vastutab avaliku võimu kandja, st üldjuhul riik või kohalik omavalitsus- ei tee vahet, kas isik, kes on avalikke ülesandeid täites kahju põhjustanud, oli ametnik, abiteenistuja, üksikkorralduse täitja või muul alusel tegutseja. nn segavastutus- mille kohaselt ei vastuta ametnik ega abiteenistuja kannatanu ees vahetult, vaid kannatanu õiguste kaitseks ja võlgniku maksevõime tagamiseks on kannatanule kohustatud kahju hüvitama avaliku võimu kandja. Kahju hüvitanud avaliku võimu kandjal on aga tagasinõude- ehk regressiõigus kahju põhjustanud isiku suhtes. Regress: avaliku võimu kandja ülesandeid täitnud füüsiline isik (teenistussuhte, lepingu või üksikkorralduse alusel või muul alusel)