– David Ricardo – suhtelise eelise printsiip Jätkuks …. • Piirprintsiibi teooria (19 saj. Piirtulude ja - kulude võrdlemine, ettevõtte suuruse määramine) • Neoklassika (20 saj. Alfred Marshall – klassikute korrastamine turuteooria loomine ning uute mõistete juurutamine: hinnatundlikkus, nõudlus ja pakkumise mõjurid, tasakaalu hind, asendus – ja täiendkaup ) • Makroökonoomika (John Maynard Keynes 20 saj. – segaturumajandus, valitsuspoolne ühishüviste domineeriv tootmine, agregaatmõõdikud) Majandussubjektid • Majandussubjektid on tarbijad ehk majapidamised, ettevõtted ja riik. • Tarbijad tahavad vajaduste rahuldamiseks saada – võimalikult väikeste kulutustega – võimalikult palju häid tooteid ja teenuseid (edaspidi hüviseid). • Ettevõtted maksimeerivad kasumi ettevõtte omanike omandi suurendamiseks • Riigi ülesanne majandussubjektina on suurendada
• Orjanduslik, feodaalne, kapitalistlik (turumajanduslik), sotsialistlik kord • Uue - rahu ja õiglust tagava ideaalkorra otsingud (Platoni päikeselinnas kuni eluni teistel planeetidel) 2.3. Turumajanduskorrad • Liberaalne (vaba)turumajandus (Adam Smith, Milton Friedman, USA) • Riigi reguleeritud turumajandus (John Maynard Keynes) • Sotsiaalne turumajandus (Ludwig Erhard, Saksamaa) • Riigikorporatiivne turumajandus (Jaapan) • Segaturumajandus - käsk (plaan) ja turg koos (Hiina, Vietnam) 2.4. Ühiskonna põhiväärtused • Heaolu, põhiväärtuste püramiidid: – Rahu; – Vabadused, sh. inimõigused; – Turvalisus (eelkõige materiaalne ja sotsiaalne kindlustatus) – Õiglus ja õigus (õigusriik) – Informeeritus ja läbipaistvus – Kaasatus ja tunnustus 2.5. Majanduspoliitika eesmärgid • Tööhõive tagamine
eraldatud saadikukoht mittetulundussektor ehk kolmas sektor üks ühiskonna kolmest sektorist; nimetatakse ka kodanikuühiskonnaks, kuhu kuuluvad kasumitaotluseta organisatsioonid ja institutsioonid; vt ka kodanikuühiskond; avalik sektor, erasektor moderniseerumine pikaajaline ning ühiskonna kõiki valdkondi hõlmav protsess, mille käigus tööstuseelne või diktaatorlik ühiskond kujuneb avatud nüüdisaegseks ühiskonnaks, mida iseloomustab demokraatlik valitsemine, segaturumajandus ja arenenud kodanikuühiskond modernism sotsiaalfilosoofia vool, mis lähtub nüüdisühiskonda analüüsides inimeste elulaadi muutumisest tehnoloogilise progressi, globaliseerumise ja väärtuste ümberhindamise tagajärjel modernne ühiskond kapitalistlikul tootmisel ja bürokraatlikul haldusel rajanev korrastatud klassiühiskond, mis oli iseloomulik Euroopale ja Põhja-Ameerikale 19. sajandil 20. sajandi esimesel poolel
annaabi.ee 
