Seat liiguvad edasi soolde, kus areneb uus uss. (Kui vastne leiab tee ninna, kõrva, võib peremees surra). Naaskelsaba max 1cm pikkune,peenike. Elab inimese tagasooles, tavaliselt 10-1000. Tema eluiga on 6 tundi väliskeskkonnas. Kui inimene on püsti, siis ussid on rahulikud, magama minnes hakkavad tegutsema. Emasuss tuleb pärakust välja ja muneb sinna munad. Eritab sinna vedelikku, mis paneb sügelema. Satuvad suu kaudu tagasi organismi. · Keeritsuss - (segatoidulistel metsloomadel, ka kiskjatel). Kui süüakse tema vastsetega nakatunud liha, peremehe orgaanismis liha lagundatakse ära, vastsed jäävad alles. Seal sünnitavad järglased. Enamasti jäävad pidama vöötlihaskiudude vahele. · Annelida (rõngussid) nende keha siseõõs on kaetud millega? Enamus on lülilised, lühikesed. · Vihmauss kareda pinnaline, roosakas värvus, sest punane
õppimisvõimelisemad ning reageerivad kiiresti. Kiirel lennul on see väga oluline. Samuti on neil ka seljaaju ja närvid. Linnud orienteeruvad peamiselt nägemise abil (näevad värve). Samuti on hea nende tasakaal. Halvalt on aga arenenud haistmine ja maitsmine. Toitumise alusel jaotatakse linnud röövtoidulisteks ja segatoidulisteks. Toitu haaravad linnud sarvja nokaga. Neelata saavad ainult väikesi toidupalakesi. Lisaks näärmemaole on neil veel magu. Eriti hästi on magu arenenud segatoidulistel lindudel. Selles peenestatakse toiduosakesed sarvestunud maoseinte ja neelatud väikeste kivikeste abil. Lindude organismis seedub toit kiiresti. Nokkneelpugumagulihasmagusooltoruneerudkloaak Vereringeelundkonnas on venoosne ja arteriaalne osa täiesti eraldatud. Kopsuvereringe, kui ka kehavereringe. Nad hingavad kopsudega ja neil on õhukotid. Linnud on lahksugulised. Isaslindudel on sageli emaslindudest kirevam sulestik. Viljastamine on sisemine ja linnupojad arenevad kõik munas
annaabi.ee 
