kasutussobivus on nisul, odral ja kaeral, väikseim aga tatral. [2] Põllumassiivil väiksema osatähtsusega kahe mulla, gleistunud leetja ja leostunud gleimulla, kasutussobivus sõltub kuivendamisest. Keskmise lõimisega kuivendatud leostunud gleimullad on head põllutüübilised haritavad maad ja sobivad hästi peamiste põllukultuuride kasvatamiseks. Nendel muldadel sobib kõige paremini põllukultuuridest kasvatada nisu, kaera, segatist ja suvinisu, kõige mittesobilikum on aga lutsern. [2] Kõige suurema osatähtsusega kaks mulda katavad pea terve põllumassiivi ja need mõlemad on universaalse kasutussobivusega, millest järeldan, et uuritav maa on väga hea põlluharimiseks. Põld on väga sobilik erinevate teraviljade kasvatamiseks. Argomatiivsed võtted Leetjad mullad on suhteliselt harimiskindlad, aga põllumajanduskultuuride saagikust piirab
Kog- põldhein, segatis,punane ristik, nisu, kaer, oder, teravili keskm. Go- segatis, rukis,nisu,kaer, põldhein, teravili keskm., lutsern,mesikas,hernes, söödajuurvili, kartul. M''- Põldhein. K- lutsern, oder, nisu, rukis, kaer,teravili keskm.,mesikas, söödajuurvili. Ko(g)- põldhein, segatis, punane ristik, nisu, kaer, oder, teravili keskm. Antud põllumassiivil sobib üldiselt kasvatada põllukultuuridest: põldheina,segatist,nisu,rukist,kaera, sobib ka oder. Leida põllul esinevatele mullaerimitele boniteet ja põllu kaalutud keskmine boniteet. Haritava maa keskmine boniteet on 43 punkti . Selle põllumassiivi keskmine boniteet tuli 55 punkti, mis muudab põllumassiivi üle keskmise viljakaks. Klg mulda boniteet tuli 51 punkti, Kog muldade boniteedid tulid 56,59 ja 59 punkti. Go mulla boniteet on 54 punkti ja K mulla boniteet on 61.
annaabi.ee 
