Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse
Sulge

"segatise" - 3 õppematerjali

Söötade keemiline koostis ja toiteväärtus
6
xlsx

Söötade keemiline koostis ja toiteväärtus

1 x 12.8 Timutisilo 35 10.5 x 14.3 Põldheina silo (25% ristikut) 35 9.9 x 12.9 Põldheina silo (50% ristikut) 35 9.8 x 13.5 Punase ristiku silo 35 9.7 x 15.1 Lutsernsilo ÕPMA 35 9.9 x 20.1 Maisisilo 19 10 x 10.8 Segatise silo (50% hernest) 22 9 x 13.7 Odravilisesilo 27 8.9 x 8.8 Kultuurniidu hein 83 9.2 x 10 Põldhein (25% ristikut) 83 9 x 11.1 Ristikhein 83 9.5 x 14.5 Timutihein 83 9 x 10 Odrapõhk 83 6.9 x 4.7

Põllumajandus → Söötmisõpetus
23 allalaadimist
Karusmari
2
doc

Karusmari

Mullareziimi saab ka parandada mullaharimise ja väetamisega. Mullaviljakuse suurendamine orgaaniliste ja mineraalväetistega on mulla istutuseelse ettevalmistamise üks põhiülesandeid. Tingimata tuleb mulda rikastada orgaanilise ainega. Peale sõnniku, komposti, turvasmulla jt. saab mulla huumusesisaldust suurendada haljasväetiskultuuridega nagu ristiku ja kõrreliste heintamede, valge mesika, segatise jt. kasvatamisega. Tiheda seisuga haljasväetiskultuuri on ühtlasi ka tõhusad umbrohtude lämmatajad ning mulla struktuuri parandajad. Karusmarjapõõsaid istutatakse sügisel või kevadel. Esimese valiku istikuid võib istutada septembri viimasel või oktoobri esimesel dekaadil. Sügisel võimaldab piisav niiskus ja mullatemperatuur põõsastel hästi juurduda, nad talvituvad kahjustusteta ja hakkavad varakult kasvama. Rasketel savimuldadel, halvasti kaitstud maa-alal,

Bioloogia → Bioloogia
7 allalaadimist
Põllumassiivi kirjeldus
6
docx

Põllumassiivi kirjeldus

M- Madalsoomullad Madalsoomullad toituvad põhja- ja üleujutusveest ning nende turvas on keskmiselt või hästi lagunenud ja enamasti neutraalse reaktsiooniga. Neil muldadel kasvavad hästi lehtpuumetsad. Endised looduslikud rohumaad on võsastunud. Hästi kuivendatud madalsoomuldi kasutatakse eelkõige kultuurniitudena. Kultuuridest Üksikute muldade koha pealt saab öelda, et madalsoomuld ei ole väga sobilik kultuuridele ning gleimuldadele on sobilikud pigem segatise, rukki, kaera, keskmise teravilja, kartuli, põldheina ning söödajuurvilja kasvatus, samas leetunud mullale on sobilik kartuli, rukki ning söödajuurvilja kasvatus. Kokkuvõetult saab öelda, et antud põllumassiivi jaoks on kõige paslikum kasvatada rukist, kaera, kartulit ning söödajuurvilja. Agromelioratiivsed võtted Antud põllumassiivil on näha, et idapoolses küljes 5-20 m 3/ha kive pindmises 30cm kihis. Kuna kivisus on suhteliselt suur ja boniteet on madal, siis see tuleks

Põllumajandus → Põllumajandus
42 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun