Uimastijoobes inimesed põhjustavad enda ja teiste jaoks ohtlikke olukordi, kuid on ka ise sageli kuritegevuste ja õnnetuste ohvrid. Oma tegude eest vastutab inimene ise, mitte uimasti. Uimasti tarvitamine ei ole mitte ühegi kuriteo puhul pehmendav asjaolu. Üks suur risk, mille uimastitarvitaja enesele võtab on terviserisk. Isegi ühekordne uimastitarvitamine võib põhjustada tervisehäireid ja isegi surma. Tervisele veelgi ohtlikum on segatarbimine. Veel on üks suur risk üleannustamine. Lühikese aja jooksul joodud suur hulk alkoholi põhjustab mürgistusseisundi. PURJUS KAASLAST EI TOHI JÄTTA JÄRELVALVETA. Pikaajalisel uimastitarbimisel tekivad isikusemuutused ja kahjustub mina- tunnetus. Võivad ilmneda mälu- ja unehäired. Lisaks füüsilisele tervisele mõjutavad uimastid ka vaimset ja sotsiaalset tervist. Uimastite tarvitamisega kaasnevad sotsiaalsed riskid. See tähendab, et kahjustuvad lähisuhted ja kaovad sõbrad.
Üldised tüsistused: aneemia, vaegtoitumus, kaaries ja dentiini erosioon Psüühilised häired: ärevus, psühhoos, teadvusehäired, dementsus, meeleoluhäired, suitsiidsus jne. 21.Loote alkohoolne kahjustus (FAS-sündroom) Uimastite teratogeenne ehk väärarendeid tekitav toime inimese lootele ei ole metodoloogiliste raskuste tõttu senini teaduslikult kinnitust leidnud. Uimastitarbijatel esineb sageli mitme aine segatarbimine ja ebastabiilne eluviis. Amfetamiini, kanepi ja LSD väärarenguid tekitav toime (luude, liigeste, aju anomaaliad) on tõestatud katseloomadel. Kinnitust on leidnud enamuse uimastite kahjustav toime loote arengule, sünnituse kulule ja imiku seisundile, mis on oma olemuselt mittespetsiifilised: imiku alakaalulisus, mida soodustavad mitmed faktorid: enneaegne sünnitus ja platsenta varane irdumine, kõrgem