põnevust ja headust, kõik mida nad teha suutsid oli joomine, laaberdamine ja ringi laskmine. Nende elul justkui polnud enam mõtet, või siis nad ei teadnud, mis selle mõte on. Nad uputasid oma mured ja läbielamised pudelisse, mis tegi nende olemist kergemaks ja lõbusamaks ja nii tunduski õige. Peale pikka aega sõjas olemist ei osatud enam kohaneda oma endise eluga. Kõik tundus nii lihtne ja muretu, võrreldes sellega, mis neil seljataga oli. Ometi ei suudeta midagi unustada ja see segaski edasi minemast. Minu jaoks on sõda üks kõige raskemaid teemasid maailmas. On vastik mõelda, et selline olend nagu inimene, kellele on antud mõistus ja keha ja selline imeline koht nagu maailm, suudab ikkagi korraldada nii palju halbu asju. Milleks võidelda füüsiliselt kui saab ka sõnadega? Vahel tundub, et mina, noor 17a. inimene, mõtlen palju targemalt kui vanad ja kogenud inimesed. Nõustun, et alati ei vii sõnad kuhugi, kuid veel vähem viib sõda. See toob ainult kannatust,
ringi 2 aastat, mil sai tunda palju nälga ja vaesust. Kuuldused, aga imeheast arstist levisid lihtrahva seast ka aadlike kõrvu. Johannes Faber'it peeti oskuslikuks nõiajookide valmistajaks, kui ta aitas ühel jõukal pankuril järeltulija eostada. Imepärasena näiv tegu ajendas Hertsog Ernst'i Johannest enda teenistusse kutsuma, et too aitaks (hertsogi poega) prints Albrecht'it. Hertsogi arvates seisnes probleem printsi mehelikkuse puudulikkuses. Nii segaski Johannes ühel karnevalipidustusel kokku joogi, mis pidi tõstma huvi vastassoo järele. Seda jooki jõid prints ning lihtsa kirurgi tütar Agnes Bernauer. Prints Albrecht ja Agnes armusid, abiellusid salaja ning tüdruk jäi lapseootele. Hertsog ei leppinud Agnes Bernaueriga, ning isa ja poja vahel tekkis vaen, mis viis lausa sõjalise kokkupõrgeteni. Seepeale süüdistati Agnest printsi ära nõidumises, ning ta vangistati. Kohus langetas otsuse, et nõid Agnes
annaabi.ee 
