saame = 1 (1/ k-1) (k 1) / [ k ( 1)] , (101) kus surveaste . Ringprotsess soojuse sissejuhtimisel erinevatel meetoditel koosneb kahest adiabaadist, kahest isohoorist ja isobaarist. Segaringprotsess on tuntud ka Trinkleri ringprotsessina. Sellisel ringprotsessil töötavaid mootoreid nimetatakse kiirekäigulisteks diiselmootoriteks (autodel, traktoritel). Segaringprotsessis nagu Dieseli ringprotsessis toimub kütuse süttimine isesüttimise teel. Kütus pritsitakse kõrgrõhupumpadega vastava kujuga põlemiskambritesse. Kütusena kasutatakse samu vedelkütuseid kui kompressor-diiselmootoriteski (joonis 18). Joonis 18. Mootori töötsükkel soojuse sissejuhtimisel erinevatel meetoditel. Soojus q1 juhitakse sisse isohoorsel (2-3) ja isobaarsel (3-4) protsessil. Kasutegur on leitav selliselt:
komprimeerimist rõhult p1 rõhuni p2. Isohooril 2 2` juhitakse protsessi soojushulk q1`, mis Ts diagrammil avaldub pindalana 22`3CA. Teine osa soojust q1" avaldub Ts diagrammil pindalana B2`3CB ja see juhitakse ringprotsessi isobaarselt (joon 2` 3). Kogu protsessi juhitav soojushulk q1=q1`+q1`` avaldub pindalana A22`3CA. Isobaarsele paisumisele järgneb isoentroopne paisumine 3 4 ja protsessis 4 1 eemaldatav soojushulk q2 avaldub pindalana C41AC. Segaringprotsessis tehtud töö w=q1q2 ja see avaldub pindalana 122`341 nii pv kui Ts diagrammil ja protsessi termiline kasutegur valemiga ( 5 .0). 1 k -1 (5.0) ST =1 - k -1 × ( -1) + k( -1) kus surveaste e kompressiooniaste (nagu Otto ja Dieseli ringprotsessideski T2' p2' isohoorne rõhutõusuaste, = =