,,Õiguse personaalsuse" printsiip, mille järgi inimesed allusid omaenda etnilisele õiguslikule süsteemile, sõltumata territooriumist, kus nad elasid, või isandast, keda nad teenisid, ei kadunud koos varakeskajaga, vaid jäi kehtima kogu keskaja vältel ennekõike segarahvastikuga aladel. Euroopa tunnustas koloniseeritud äärealade õiguslik süsteem inimeste rahvuslikust kuuluvusest tulenevaid erinevusi ning õiguslike struktuuride loomisel oli lähtutud sellest, et segarahvastiku probleemidega toime tulla.(kui näiteks ühtses kohtusüsteemis kehtisidki tunnistamise andmisel ühtsed reeglid, siis võis sellegipoolest teatud inimesi teatud juhtudel nende rahvuse tõttu tunnistajatena välistada. Ent samas võis kohtumõistmises valitseda laiaulatuslik dualism, mille puhul iga rahva tarvis oli olemas oma eriline ja paralleelne kohtusüsteem ning õiguskoodeks. (Toledo linn, seal kehtis kolm erinevat
babüloonlaste poolt röövitud templiriistad. (Esra 1, 1-4; 7-11). Selle kuningliku loa peale olevat reparteerunud ligi 42000 inimest. Reparteerumise ning pühade riistade tagasitoomise üle olevat valvanud Paabeli nimega juudalane Sesbatsar. Jerusalemmas olevat kohe püstitatud ajutine altar ning taastatud- eksiiliajal ilmselt katkenud- ohvrikultus (Esr. 3,1 jj). Järgmisel aastal olevat võetud käsile templi taastamine. Ehitustööd aga katkesid. Samaaria rahvas s.t. segarahvastiku liikmed tahtsid templi taastamisest osa võtta, aga eksiilist tulnud takistasid neid. Siis segarahvas keda ei lasta osa võtta teempli ehitamisest, intrigeerib Pärsia võimude juures, nõnda et ehitamine jääbki seisma (Esr 4-5). Alles palju hiljem Pärsia kuninga Darius I (521-485) teisel valitsusaastal-seega a.520 saadi ehitamist jätkata, kui maavalitseja Tatnai on kuningalt järele uurinud, kas selleks on olemas kuninglik luba (Esr 5,1-15; 6,1 jj).
annaabi.ee 
