valmivad ning varisevad sügisel. Kuuse okkad on 1,3-2,5 cm pikkused ning tüvi kuni ühe meetrise läbimõõduga. Võra on kitsaskoonusjas ja oksad paiknevad peaaegu horisontaalselt (Harilik kuusk täiendav info, 2011). 2.2. Levik Harilik kuusk on levinud peaaegu terves Põhja-Euroopas ja suurel määral Aasias (Harilik kuusk, 2011). Eestis on väga sagedane puuliik. Kuuseenamusega puistud moodustavad Eesti metsadest 25% (Harilik kuusk täiendav info, 2011). Kasvab tavaliselt segapuistutena koos arukase, hariliku haava, hariliku männi jt liikidega. Puhtkuusikud on tekkinud kas hooldusraiete või kultiveerimise tulemusena (Laas, 1967). 7 2.3. Kasvutingimused Harilik kuusk on varjutaluv ja pakasekindel, kuid niiskemates kohtades võib esineda külmakahjustusi. Eelistab parasniiskeid viljakaid muldi. Kuuse juurestik on pindmine
Kuni 20...35 m kõrgune puu, tüvediameetriga 60...100 cm. Võra tihe, laikoonusjas ja tihti ebakorrapärane. Juurestik tugev. Eestis on kanada kuuse dimensioonid palju tagasihoidlikumad, saavutades harva kuni 25 m kõrguse. Vanus võib ulatud kuni 600 aastani. Tsoon II. 1700. Areaal: Liigi kodumaaks on Põhja-Ameerika taigavöönd 45. ja 70. põhjalaiuskraadi vahel, ulatudes põhjas metsade leviku põhjapiirini ja lõunas preeriate põhjapiirini. Kanada kuusk kasvab segapuistutena koos Populus termuloides'e, P. balsamifera, Betula papyrifera, Picea mariana, P. rubens'i jt. liikidega. Koos Picea mariana'ga kasvab kõikjal Alaskal ja ka põhja pool polaarjoont. Tähtsamad määramistunnused: Võrsed: paljad, hallid kuni valkjad (helekollased), läikivad. Pungad: väikesed, munajad või ümarad, helepruunid, vaiguta. Okkad: 1...2 cm pikad, veidi kõverad, neljakandilised, tömpide tippudega, hõõrudes lõhnavad mustsõstra järgi. Käbid: väikesed 3...5 cm pikad, 1..
annaabi.ee 
