ladinakeelsest sõnast "curia", mis tähistas elanikkonna jaotust vanas Roomas). Kuriaalne valimisüsteem -selle süsteemi korral reserveeritakse teatud arv parlamendikohti mingile sotsiaalsele grupile, ülejäänud kohad valitakse rahva poolt (Hiinas on teatud arv parlamendikohti reserveeritud sõjaväelastele; Bangladeshis umbes 1/10 kohti naistele; Indias tühine arv parlamendikohti inglise-india segaperedest pärit isikutele; Prantsuse parlamendis on väike arv kohti antud välismaal elavatele prantslastele. Eestis on viimati kuriaalset valimissüsteemi rakendatud 91 a Ülemnõukogu valimistel, mil NSVL sõjaväelastele reserveeriti 4 või 5 kohta. Kuriaalne valimissüsteem on oluline võrdse valimisõiguse rikkumine siis kui Parlamendist märgatav osa moodustatakse selle süsteemi alusel, näiteks on Indoneesia 500-kohalises Parlamendis sõjaväelastele eraldatud 100 kohta.
Hiinas moodustasid eraldi kuuria sõjaväelased. Eestis kasutati kuriaalsüsteemi viimati 1990. aasta Ülemnõukogu valimistel, nimelt oli Ülemnõukokku NSVL sõjaväelaste jaoks reserveeritud 4 (5?) kohta. Kuriaalsüsteemi abil garanteeritakse teatud sotsiaalsete gruppide esindatus parlamendis, näiteks Bangladeshis on parlamendi 330 kohast reserveeritud 30 naistele, India parlamendi alamkojas on 2 kohta reserveeritud Inglise-India segaperedest pärit isikutele, kelle esindajad nimetab president. Indoneesias on 500 kohast 100 reserveeritud sõjaväelastele. Sõjaväelaste esindajad määrab president. Prantsusmaal on 12 senaatorikohta reserveeritud välismaal elavatele Prantsuse kodanikele. Need senaatorid valitakse välisprantslaste kõrgema nõukogu poolt. Valimiste korraldamine kas otseste või kaudsetena Demokraatlikuks peetakse, et vähemalt parlamendi alamkoja valimised peavad olema otsesed. § 3. Referendum
annaabi.ee 
