tegutseda kuuskede oksastikus. Väljaspool pesitsusaega on ta kõige seltsivam tihane, kes sügisel moodustab vahel isegi tuhandepealisi parvi. Putukate kõrval toitub ta olulisel määral ka oksapuude seemneist, mida kogub koorepiludesse tagavaraks. Eestis on musttihane levinud ebaühtlaselt ning teda võib kohata suvel kui ka talvel. Pesitsemiskohaks on kuusikud või segametsad. Talveks meile jäänud musttihased tegutsevad oksas- ja segametsades, sageli koos tutt- ja põhjatihasega. Segaparvedes on musttihane üks liikuvamaid, eemaldub sageli ühe-või mitme kaupa parvest lühemaks või pikemaks ajaks, jäädes aga kutsehüüdude varal teistega kontakti. Kui aga mõni isend juhtumisi liiga kaugele eemaldub ja oma parvega kontakti kaotab, siis käitub ta otsekui hüsteerilist, lenneldes närviliselt häälitsedes siia-sinna, kui saab uuesti ühenduse teiste tihastega. Jaanuaris tärkab isaslindudes juba lauluhimu. Veebruaris jäävad nad paiksemaks ja märtsis liituvad paarideks
moodustab vahel isegi tuhandepealisi parvi. Putukate kõrval toitub ta olulisel määral ka okaspuude seemneist, mida kogub koorepiludesse tagavaraks. Eestis on musttihane levinud ebaühtlaselt ning teda võib kohata nii suvel kui ka talvel. Pesitsemiskohaks on kuusikud või kuuse-segametsad. Väljaspool pesitsusaega, eriti sügisel läbirände ajal, võib esineda ka igat laadi puistutes. Talveks meile jäänud musttihased tegutsevad okas- ja segametsades, sageli koos tutt- ja põhjatihasega. Segaparvedes on musttihane üks liikuvamaid, eemaldub sageli ühe- või mitme kaupa parvest lühemaks või pikemaks ajaks, jäädes aga kutsehüüdude varal teistega kontakti. Kui aga mõni isend juhtumisi liiga kaugele eemaldub ja oma parvega kontakti kaotab, siis käitub ta otsekui hüsteeriliselt, lenneldes närviliselt häälitsedes siia-sinna, kuni saab uuesti ühenduse teiste tihastega. Jaanuaris tärkab isaslindudes juba lauluhimu. Veebruaris jäävad nad paiksemaks ja märtsis liituvad paarideks
annaabi.ee 
