jalapõrutused, kandade kokkulöömised, näo ja keha väljendusrikas miimika. Polonees oli poola aadli üks peamisi tantse, iseloomult esinduslik, suursugune ja rahulikult pidulik. Kunagi vanasti tantsisid poloneesi ainult mehed, kusjuures eelistati vanemaid ja väärikamaid, kellel oli kodumaa ees teeneid. Tollal nimetati poloneesi suureks tantsuks. Hiljem võtsid poloneesi tantsimisest osa ka naised, tantsides seda omaette, eraldatuna meestest. Viimaseks arengustaadiumiks oli segapaaride polonees. Sai tavaks, et kõik aadliballid avati poloneesiga. See polnud niivõrd tants selle tavalises mõttes, kuivõrd pidulik sammumine, rongkäik, mis läbis kõik lossi saalid, koridorid ja ulatus suvekuudel isegi aeda. Rongkäigu eesotsas oli kas piduperemees või väärikam väärikamaist. BALLAADID Arvult on neid neli, loodud ajavahemikul 1831-1842. Ballaad tungis luulest vokaalmuusikasse XVIII sajandi lõpul
Föderatsiooni (WCF) ja Euroopa Curlingu Föderatsiooni (ECF) liige. (Curling Eestis, 2012) 2004. aasta kevadel toimusid esimesed Eesti meistrivõistlused curlingus ning esimest korda osales Eesti võistkond Euroopa meistrivõistlustel Bulgaarias 2004. a detsembris. Eestlased on osalenud ka Esimestel juunioride taliolümpiamängudel. Iga aastaselt võetakse osa ka Euroopa naiste ja meeste meistrivõistlustest, Euroopa juunioride meistrivõistlustest, segapaaride ja segavõistkondade Euroopa meistrivõistlustest. (Curling Eestis, 2012) 2.5 Curlingu trennid Curlingus on vaja nii mõistust, kui ka füüsilist head vormi. See on üks väheseid spordialasid, kus pole tuvastatud dopingu laialdast kasutamist. Curlingus on suur osa keskendumisel ja täpsusel, samas veatute visete ja harjamise kõrvalt ei ole ka vähetähtsam mõistlik ning läbimõeldud taktika ja suurepärane tiimitöö.
s.a.). 2.8 Hübridiseerimine Hübridiseerimine toimub väike- konnakotka vahel. Suur- konnakotkapaarid on asendunud segapaaridega ning järglased on sigimisvõimelised ja konkureerivad suur- konnakotkaga. Kindlasti tuleks kaitsta ka segapaare, kuna: segapaarid hõlmavad suure osa suur- konnakotka populatsioonist, segapaarid on enamjaolt tekkinud endiste suur-konnakotkaste pesitsusaladel ja Eestis on registreeritud segapaaride taastumist „puhta“ suur- konnakotkaste pesapaikadele. Hübriidsete konnakotkaste arvukus kasvab suur- konnakotka arvel, selle peatamiseks on võimalused väga piiratud, kuna tegemist on loodusliku teguriga. Hübridiseerumine võib saada suur- konnakotkale juba lähiajal saatuslikuks, kuna Eesti aladel on suuri- konnakotkaid vähe ja väike- konnakotkaste arvukus umbes 90 korda suurem. Hübridiseerumine on ainult Euroopa probleem, kuna ida- Euroopas kattuvad
annaabi.ee 
