hooldada ühise tehnikaga. Koostöö prügifirmaga jäätmete vedamisel. Soov kompostida aga puudub võimalus · Koht, kuhu viia biolagunevad jäätmed kompostimiseks nt kohalik kompostiplats või maakondlik jäätmekeskuse kompostiplats. Koostöö KOV-ga: Ühise kompostiplatsi rajamine, luba tuua reoveesete oma kompostiplatsile. Ettevõtted ei ole huvitatud biolagunevate jäätmete käitlemisest Soovib prügi üle anda sorteerimata · Sorteerimistehas maakonnas, või regionaalprügila juures Segaolme kogumise maksumus tunduvalt suurem kui eraldi sorteeritud jäätmetele Tootmis- ja tööstusjääkide kompostimine ei ole otseselt KOV korraldada, kuid võib mõjutada ettevõtteid biolagunevate jäätmete käitlemisega tegema ja koostööd pakkuda. Juhul kui ettevõte soovib ja KOV nõustub, võidakse sellised jäätmed suunata linna kompostisüsteemi. Või rajatakse KOV toetusel kompostiplats suuri koguseid biolagunevaid jäätmeid tekitava ettevõtte territooriumile
maades. Prügila nõrgveed tekivad vihmavee tungimisel läbi prügila jäätmekihtide. Füüsikaliste, keemiliste ja mikrobioloogiliste protsesside tulemusena transporditakse saasteained jäätmetest nõrgvette. Jäätmete kokkusurumisel tekib anaeroobne keskkond, mis annab väga sarnaste omadustega nõrgvee erinevatest prügilatest. Keskendudes kõige tavalisemale prügila tüübile, milles on kokku segatud ehitusjäätmed, segaolme- ja tööstusjäätmed, kuid ei ole märkimisväärsetes kogustes kemikaalijäätmeid, võib prügila nõrgvett iseloomustada, kui nelja tüüpi saasteainete vesilahuseid (lahustunud orgaaniline aine, anorgaanilised makrokomponendid, raskemetallid ja muud orgaanilised ühendid. 4 Suurimad potentsiaalsed keskkonnamõjud, mis tulenevad nõrgveest on põhja- ja pinnavee saastumine
annaabi.ee 
