On ju ilmne, et ta ei lase rahvahulgal selle üle otsustada, et millist ravimit peaks võtma. Siiski me käime ju arsti või arhitekti juures vaid konsulteerimisel ning ei oleks päris hea, kui sel oleks seaduse jõud. Keegi meist ei tahaks, et arhitekt otsustab meie eest ise me küsime talt küll nõu ja erinevaid variante, kuid otsuse langetame meie ise. Samas võime me mõnikord ka arsti soovitusest loobuda (nt vaktsiinid vms). 5. Millised küsimused kerkivad seoses hääletamisega? Segamotivatsiooniga hääletamine: ühed hääletavad selle alusel, mis vastab nende eelistusele; teised aga selle alusel, mida nad peavad ühiseks hüveks. Seega ütleb valimistulemus vaid seda, et enamus hääletas ühe kindla valikuvariandi poolt (ei sa eristada, et milline on selle ühtne motiiv). 6. Mis on demokraatia väärtused? Demokraatlikes protsessides enestes on midagi väärtuslikku. Demokraatia väljendab kaht väärtust: vabadus ja võrdsus
siis ei ütle see meile midagi enamat, kui et enamik inimesi hääletas teatud kindla alternatiivi poolt. Me ei saa kindlalt öelda, et enamik inimesi usub võitnud variandi olevat nende huvides, ega saa ka öelda, et enamik inimesi usub, et see otsus aitab kaasa üldisele hüvele. Ühesõnaga, segamotivatsiooni alusel hääletamine on üks suur segadus. Ja mis veelgi hullem: tänapäeva tingimustes näib just selline olukord olevat tavaline. Hääletamine ja üldine hüve Paistab, et segamotivatsiooniga hääletamisega probleem nõuab meilt, et otsustaksime, mis tüüpi motivatsioon peaks hääletajatel olema. Kas me suudame tagada, et hääletajad praktikas tõesti on säärase motivatsiooniga, on omaette, ja võibolla raskem, küsimus. Kuid vaatame esmalt teoreetilist küsimust. Kui me ei taha tunnistada segamotivatsiooniga hääletamist, peame nähtavasti valima kahe mudeli vahel:
annaabi.ee 
