4) Full-time education - Päevane õpe 5) Home schooling - Koduõpe 6) Maintained schools - Riigikoolid 7) National Curriculum - Rahvuslik õppekava 8) Independent schools - Erakoolid 9) Foundation subjects - Alusained 10) School hours - Koolitunnid 11) Terms - Semestrid 12) State schools - Riigikool 13) Primary (education) - Algharidus/algkool 14) Infant - Väikelastele 15) Junior - Algaste 16) Secondary - Põhikool 17) Single-sex - Ühesoolised 18) Co-educational - Segakoolid 19) Comprehensive schools - Üldhariduskool 20) Selective - Valiv 21) General certificate of secondary education - Põhikooli lõpueksam 22) Independent examination boards - Sõltumatud eksamikomisjonid 23) Vocational college - Kutsekool 24) Technical college - Tehnikumid 25) A-Level - Riigieksamid 26) Further eduaction colleces - Täiendõpe 27) National Vocational qualifications - Riiklikud kutseeksamid 28) Sixth form college - Keskkool 29) Independent schools - Sõltumatud koolid
aastal andis Eesti Ajutine Valitsus välja deklaratsiooni, milles kirjutati: "Rahvahariduse alal on Ajutine Valitsus sunnitud kõigepealt venestamise ja saksastamise katsed lõpetama. Koolid tulevad rahvusvahelisele alusele seada…” Sellessamas dokumendis kuulutati välja ka rahvakooli uued põhimõtted: üleüldine, sunduslik ja tasuta algharidus, mis on eelnevaga võrreldes pikema õppeaja ning avarama õppekavaga. Otsustati seada koolid rahvuslikule alusele (õppekeel emakeel, segakoolid kaotati, eesti keel kohustuslikuks õppeaineks).Olgugi, et tehti ettepanek, et Tartu Ülikooli õppekeel oleksid saksa, vene ja eesti, muudeti TÜ täielikult eesti keelseks. Eesmärk oli üldine, kohustuslik ja maksuta algkool. Hariduselu juhtimine Haridusministeeriumi pädevusse. 1919 koolikohustus senisest 3 aasta pealt 4 aasta peale ning seda kõigile 9-14. aastastele lastele.Põhiseadusse lisati – kohustuslik ja maksuta algkool;
Enamlased soovisid koolide suuremat venestamist; Saksa võimu ajal toimus koolide saksastamine ja koolid läksid üle Saksa riigikoolide õppekavadele; Saksa ajal algkool jäi eestikeelseks, aga keskkool sai saksakeelseks, Tartu Ülikoolist sai saksa ülikool; Ei soositud ja takistati õpetajate ühingute tegevust; Vallandati rahvuslikult meelestatud pedagooge. Pärast 1918.a. Saksa okupatsiooni: Otsustati seada koolid rahvuslikule alusele (õppekeel emakeel, segakoolid kaotati, eesti keel kohustuslikuks õppeaineks); Olgugi, et tehti ettepanek, et Tartu Ülikooli õppekeel oleksid saksa, vene ja eesti, muudeti TÜ täielikult eesti keelseks; Eesmärk oli üldine, kohustuslik ja maksuta algkool; Hariduselu juhtimine Haridusministeeriumi pädevusse; 1919 koolikohustus senisest 3 aasta pealt 4 aasta peale ning seda kõigile 9-14. aastastele lastele. Põhiseadusesse lisati – kohustuslik ja maksuta algkool; vähemusrahvustele emakeelne
teaduses, teadusseltsid, Eesti Teaduste Akadeemia: Üldhariduskoolid: 1917-1918. aastal koolid elasid läbi mitmeid poliitilisi muudatusi: Enamlased soovisid koolide suuremat venestamist. Saksa okupatsiooni ajal toimus koolide saksastamine ja koolid läksid üle Saksa riigikoolide õppekavadele. Saksa ajal algkool jäi eestikeelseks, keskkool jäi saksakeelseks, TÜ'st sai saksa ülikool. Pärast Saksa okupatsiooni otsustati seade koolid rahvuslikule alusele- õppekeel emakeel, segakoolid kaotati, eesti keel kohustuslik õppeaine. Tartu Ülikool muudeti täielikult eesti keelseks. EESMÄRK: Kohustuslik ja maksuta algkool. 1919 koolikohustus oli 9-14 aastastele lastele nüüd 4 aastat. Põhiseadusesse lisati - kohustuslik ja maksuta algkool; vähemusrahvustele emakeelne õpetus; kõrgkoolide sõltumatus ja riiklik kontroll õpetamise üle. 1920. aastal seati sisse tasuta ilmalik emakeelne algkool 6 aastase õppega, koolikohustus 8-16. eluaastani
annaabi.ee 
