asemele tuli aga nn 1-rööpmeline süsteem (kõikide jaoks ühine kool). Selle osad olid: 6-aas- tane elementaarkool, 3-aastane keskkool, 3-aastane keskkõrgkool (üleminekukool) ja 4- aastane ülikool. Alg- ja keskharidus (9 aastat) oli kohustuslik kõikidele. See oli üldine süsteem, kuid nüüd on lisandunud veel rida erakoole, mis süsteemi ei mahu, nt 5-aastased tehnilised kolledzid pärast keskkooli. Koole on ka eriti andekatele ja erinevaid segakoole, mis aitavad spetsialiseeruda erialadele. Elementaar- ja keskkoolide hooldamine on munitsipaali hooleks, ülikoolid on prefektuuride hoole all. Erakoole hakati subsideerima spetsiaalsetest riiklikest fondidest. Erakoolide võrk on laienenud eriti lasteaedade ja ülikoolide tasemel, kus erasid on rohkem kui riiklikke. Jõudsalt on arenenud nende institutsioonide võrk, mis mõel- dud hariduse kaasa aitamisele raamatukogud, noortemajad, mitmed spordiasutused jne.
erakoole. Erakoolid on alati silma paistnud heade õpetajate, tugevate õppekavade ja väga laia õppeainete valikuga. Ka erakoolid peavad vastama teatud standarditele - esiteks koolipiirkonna nõuetele ja teiseks regionaalse akrediteerimisassotsiatsiooni nõudmistele- iga erakool on akrediteeritud regionaalse assotsiatsiooni poolt. Väga populaarsed eriti välismaalaste seas on internaatkoolid. Leidub nii poiste, tütarlaste kui ka segakoole. Suurepärase akadeemilise ettevalmistuse ja isikliku juhendamise tõttu on internaatkool kõrgelt hinnatud. Suurem osa neist on keskkoolid, kuid on ka koole, kus saab õppida ka esimese keskharidusjärgse kursuse. 10% internaatkooli õpilastest on välismaalased. Keskkoolis algab spetsialiseerumine. Senior highschool'i õpilased peavad üldiste ainete kõrval hakkama valima õppeaineid, millest mõned on kohustuslikud, paljud vabatahtlikud. Need
annaabi.ee 
