( www.emta.ee/doc.php?18962) Kaubanduses natsionaliseeriti kõik suuremad kauplused ja hiljem ka väikesed nn. perepoed, mis varustasid elanikkonda igapäevaste toidu- ja tarbekaupadega. ( http://muuseum.mkm.ee/kaubandusal1940.html) 25. augustil loodi Eesti NSV Kaubanduse Rahvakomissariaat, kelle juhtimisele allutati kaubandus. 1940. aasta sügisel moodustati kaubanduse kohapealseks juhtimiseks kuus kaubastut: TALLINNA TOIDUKAUBASTU, TALLINNA TÖÖSTUSKAUBASTU ja segakaubastud TARTUS, NARVAS, VILJANDIS ja PÄRNUS .( http://muuseum.mkm.ee/kaubandusal1940.html) 1944. aasta septembris kui Vene väed vallutasid Tallinn alustas tegevust Tallinna Toidukaubastu. Kuni 1944. aasta novembrini varustas Toidukaubastu elanikkonda ainult leivaga, alul tasuta, hiljem kaardisüsteemi alusel. 1. novembrist 1944 viidi sisse kaardisüsteem lisaks algselt leivale ja seejärel ka liha- ja kalatoodetele, rasvainetele, suhkrule ja teistele toiduainetele
Kaardid anti elanikele töökohtade kaudu, müüki nende alusel kui ka väljastamist kontrolliti nimetatud büroode poolt. Pidevalt kasvas tsentraalse varustamisega haaratud elanike arv, kui 1994. aastal oli selliseid inimesi 418 tuhat, siis 1947. 600 tuhat. 10 Kaubanduse Rahvakomissariaat asus rakendama meetmeid kaubandusvõrgu taastamiseks. Tööd alustasid taas enne sõda moodustatud kaubandusorganisatsioonid: kaubastud, segakaubastud toitlustustrustid. Materiaal-tehniline baas oli sõjas saanud palju kannatada, mistõttu enne sõda töötanud kauplusi polnud võimalik koheselt tööle rakendada. Näiteks Tallinna Toidukaubastu avas enne sõda töötanud 455 kauplusest ainult 53 kauplust, Tallinna Tööstuskaubastu 266 kauplusest avati vaid 38. Jaanuaris1945 töötas juba ligi 2000 jaekaubandus- ja toitlustusettevõtet. Samal aastal moodustati uus riiklik kaubandusorganisatsioon Rakvere Kaubastu, kuna Rakvere
annaabi.ee 
