o metsade koosseisu ja seisundi parandamine; o metsade taastamise kiirendamine; o metsa looduslike kasvutingimuste parandamine; o metsa ratsionaalne kasutamine Metsamassiivid jaotatakse sihtide abil väiksemateks osadeks → kvartal Kvartalite võrgustik soodustab metsamajanduslike ja geodeetiliste tööde läbiviimist Kvartalid moodustatakse o kunstlik jaotus o looduslik jaotus o segajaotus Eestis on kvartalite suurus 15 - 50 hektari vahemikus Suuremad kvartalid (kv) on soo- ja rabaaladel Igal kvartalil on oma number, mis koosneb kunagisest metsakonna nimest ja kv nr. o Riigimetsa mitmetele reformide tagajärjel ei ole kvartalite nr ja nimetusi muudetud, kuna andmete töötlemisel ja haldamisel tekib suur kaos ja selgusetus Numertsioon loode-kagu suunaline Puistu elementide mõõtmine
4) metsa ratsionaalne kasutamine. Kvartalivõrk. Metsamasiivid jaotatakse sihtide abil väiksemateks osadeks - kvartaliteks. Kvartaliteks jaotamine soodustab geodeetilisi ja takseertöid metsas, aitab kaasa metsamajanduse abinõude ellurakendamisele ja loob paremad tingimused võitluseks metsatulekahjudega ning tingimused transpordiks. Metsamassiivid jaotatakse kvartaliteks kolmel põhimõttel: 1) kunstlik jaotus; 2) looduslik jaotus; 3) segajaotus. Kunstlik jaotus on otstarbekas tasase maa korral. Kvartalid kujunevad selliselt ühtlase suurusega, tavaliselt ristküliku või ruudukujulised. Tekkiv võrgustik on lihtne ja loogiline, soodustades majandustegevust, liikumist ja orienteerumist metsas. Looduslik jaotus sobib ebatasase reljeefiga metsamassiivides. Siin on kvartalite eralduspiirideks looduses esinevad teed, jalgrajad, jõed jne. Kvartalid erinevad üksteisest suuruse ja kuju poolest. Segajaotus on eelmiste kombinatsioon