seda hapum on maitse. Mõru maitse annavad pika ahelaga, lämmastikku sisaldavad orgaanilised ained, alkaloidid, ravimid. Loomad ega ka inimene ei söö mõru maitsega toitu, see on organismi kaitsereaktsioon ära hoidmaks mürgitust (paljud taimsed alkaloidid on mürgid). Tugev mõru maitse vallandab kergesti okserefleksi. Soolase maitse põhjustavad dissotsieerunud soolad, eriti nende katioonid. Söömisel tekivad enamasti segaaistingud: toit võib olla ühekorraga magus ja hapu (õun), soolane ja hapu (hapukurk). Kõige tundlikum on maitsmismeel mõru suhtes, järgneb hapu, seejärel soolane ja magus. Maitsmismeelele on iseloomulik adaptatsioon, mis pideval ärritamisel kujuneb isegi minutitega. Vanuse suurenedes maismistundlikkus väheneb. Tundlikkust vähendavad ka mõned ravimid, näiteks kofeiin. Loomaliigiti on maitsepungade arv ja nende suurus ning kuju mõnevõrra erinevad. Lindudel on maitsepungi vähe
maitse. Mõru maitse annavad pika ahelaga, lämmastikku sisaldavad orgaanilised ained, alkaloidid, ravimid. Loomad ega ka inimene ei söö mõru maitsega toitu, see on organismi kaitsereaktsioon ära hoidmaks mürgitust (paljud taimsed alkaloidid on mürgid). Tugev mõru maitse vallandab kergesti okserefleksi. Soolase maitse põhjustavad dissotsieerunud soolad, eriti nende katioonid. Söömisel tekivad enamasti segaaistingud: toit võib olla ühekorraga magus ja hapu (õun), soolane ja hapu (hapukurk). Kõige tundlikum on maitsmismeel mõru suhtes, järgneb hapu, seejärel soolane ja magus. Maitsmismeelele on iseloomulik adaptatsioon, mis pideval ärritamisel kujuneb isegi minutitega. Vanuse suurenedes maismistundlikkus väheneb. Tundlikkust vähendavad ka mõned ravimid, näiteks kofeiin. Loomaliigiti on maitsepungade arv ja nende suurus ning kuju mõnevõrra erinevad. Lindudel on maitsepungi vähe (liigist