1. eeldame, et tarbija käitub ratsionaalselt (ta teab oma vajadusi, oskab neid reastada tähtsuse järjekorras); 2. eeldame, et kaupade kogus on piiratud, st. sissetulekud piiravad seda. Kasulikkuse teooria järeldused: I Mida vähem on kaupa ja mida olulisemat vajadust see rahuldab, seda kasulikum see kaup on ja seda suuremat väärtust omab ta tarbija jaoks. N.: joogivesi kõrbes. II Iga järgnev kaubaühik annab teatud kogusest alates kahanevat kasulikkust. N.: sefiirikoogike 1.kook maksimaalne kasulikkus 10punkti; 2.kook kahaneb, 8 punkti; 3.kook isu saab täis, 4 punkti; 4.kook 0 punkti; 5.kook - -2 punkti, so. miinuskasulikkus. III Inimene kulutab oma sissetulekud selliselt, et tarbitav kaubakombinatsioon annaks talle maksimaalse kasulikkuse. Olgu meil päevaraha 10 eurot
külmakaitse, 2. mood, 3. et king jalga ei hõõruks, 4.et raha koguda. Vastavalt situatsioonile on näiteks toodud kaupade tähtsuse järjekord erinev. Kasulikkuse teooria järeldused: I Mida vähem on kaupa ja mida olulisemat vajadust see rahuldab, seda kasulikum see kaup on ja seda suuremat väärtust omab ta tarbija jaoks. N.: joogivesi kõrbes. II Iga järgnev kaubaühik annab teatud kogusest alates kahanevat kasulikkust. N.: sefiirikoogike 1.kook maksimaalne kasulikkus 10punkti; 2.kook kahaneb, 8 punkti; 3.kook isu saab täis, 4 punkti; 4.kook 0 punkti; 5.kook - -2 punkti, so. miinuskasulikkus. III Inimene kulutab oma sissetulekud selliselt, et tarbitav kaubakombinatsioon annaks talle maksimaalse kasulikkuse. Olgu meil päevaraha 200 EEK-i
annaabi.ee 
