aastatuhandesse enne Kristuse sündi. 11.sajandi lõpus e.m.a tekkis Iisraeli riik. Juudid on ajaloos pidanud palju sõdu oma riigi kaitsmise nimel ja elanud aastasadu teiste valitsejate võimu all. Judaismi usuõpetuse aluseks on Vana Testament ehk Moosese raamatud. Ainujumal on Jahve, maailmast väljaspool elav vaim, kõige looja ja kohtumõistja. Ajalooliselt on kujunenud kaks kombestikult erinevat suunda: askenazim ja sefardim. Judaismi pooldajaid on maailmas umbes 13 miljonit. Iisraeli asustamine juutide poolt Moosese raamatu jutustus Aabrahamist ja tema otsestest järglastest võib viidata sellele, et muistsed heebrealased tulid Kaananisse (tänapäeva Iisrael), kolme peamise lainena. Esimene neist seostub Abrahami ja Hebroniga ning toimus u. 1850 e.m.a. Teine sisserändamislaine oli seotud Aabrahami pojapoja Jaakobiga, kes nimetati ümber Iisraeliks. Heebrealaste kolmas asustuslaine toimus umbes 1200 e.m
judaismi vastavalt juudi seadusele (läbib gijuri), kusjuures misjonitöö on keelatud. · Kui juut lakkab judaistlikke usukombeid täitmast, peetakse teda ikka juudiks. · Kui juut ei aktsepteeri judaismi usuprintsiipe ning temast saab ateist, peetakse teda ikka juudi kogukonna liikmeks, olgugi eksituses olevaks.· Kui aga juut pöördub mõnda teise religiooni, siis ta ei kuulu enam juudi kogukonda. · Juudid askenazim (pärinevad Kesk- ja Ida-Euroopast) ja sefardim (pärinevad Hispaaniast ja teistest Vahemere maadest). · Sõna "juut" on pärit heebrea keele sõnast yehudi ) mis tähendab kas 'juudamaalane' ehk Juudamaa elanik või siis Juuda suguharu liige.Juudid hõlmavad aga ka Benjamini Levi suguharude liikmed. · Teised nimetused: jisraeli, bnei-jisrael. Judaismi tähtsam paik · Jerusalaim ehk Jeruusalemm on keskne punkt. · Teine nimetus on Tzion ehk Siion · Kuni 70 aastani seisis seal Tempel.