Euroopas valitsenud hõbedapuudus soodustas müntides laialdast vase kasutust, mis tekitas majanduses krahhi. Talupojad mattusid võlgadesse ning olid niivõrd paanikas, et hakkasid kokku ostma mitmeid relvi ning valmistusid ülestõusuks. Kaose tagajärjel viidi Eestis ja Lätis läbi rahareform, mis muutis senise keerulise süsteemi lihtsamaks ning hoomatavaks. Vana mündisüsteem: 1mark- 4 veeringut- 36 killingit- 48 ööri- 144 artigut- 432 penni(- 864 seestlingut- 1728 vana penni) Uus süsteem: 1mark- 36 veeringut- 108 penni- 216 šerfi (1) Kaubandus ning selle areng Keskaja üks tähtsamaid kaubandusteid asus Põhja- Euroopas ning kulges mööda Põhja – ja Läänemerd Venemaale. Nii nagu soodustas kaubanduse areng linnade teket, soodustasid ka linnad kaubanduse arengut, mistõttu muutusid tekkinud linnad kiiresti jõukaks ning mõjuvõimsaks. Seal hakkas hoogustuma hansakaubandus ning tekkisid suuremad Hansalinnad
saj keskpaik - 14. saj II pool - 208-209 g (kaalumärk): 1 hõbemark = 6 rahamarka; 1 rahamark = 6 killingit; 1 rahamark = 8 ööri; 1 öör = 3 öörtugit; 1 öörtug = 12 penni; 1 rahamark = 288 penni. Hõbemark -> rahamark - > killing - > öör - > öörtug - > penni. 2) 14. saj II pool - 1422/1426 - 208 g (kaalumärk): 1 rahamark = 4 veeringut; 1 rahamark = 36 killingit; 1 rahamark = 48 ööri; 1 rahamark = 144 artigut; 1 rahamark = 432 lübische't; 1 rahamark = 864 seestlingut; 1 rahamark = 1728 kohalikku penni. 3) 1422/1426 - 1581/1594 - 208 g (kaalumärk): 1 rahamark = 4 veeringut; 1 rahamark = 36 killingit; 1 killing = 3 penni; 1 penn = 2 serfi. 27. Ristiusk ja ,,paganlus" keskaegsel Liivimaal: Kihelkonnad- Ehk kiriklik haldusüksus, millel on oma territooriumil ja kus asub kirik, abikirikud ja kabelid. Kirikukihelkondade rajamisel Eestis lähtuti muinaskihelkondadest. Kuid misjonipiirkonnad osutusid liiga suurteks ning jaotati osa neist mitmeks kihelkonnaks
annaabi.ee 
