kustutada ning näidata nende mõistete (ehk kõne ja kirja) ühist algupära. Erinewus. Saussure'i järgi omavad sõnad tähendust üksnes keelesiseselt. Derrida kasutab Saussure'i mõtteid veidi muudetud kujul. Tähendust tekitavat protsessi nimetab Derrida sõnaga différance e. erinewus. See on Derrida enese loodud neologism, milles „e“ asendub „a“-ga. See on kirjapildis märgata, aga kõnes mitte kuulda, illustreerib kirja seespidisust ja tähendusrikkust kõnega võrreldes. Sõna viitab kahele asjale: 1) erinevusele, mis tekitab sõna tähenduse. 2) edasilükatud tähendusele, sest tähendused tekstides on muutuvad M. Foucault (võimu mikropoliitika, diskursus, episteem, ‚arheoloogiline meetod’ ). Foucaulti mõtete tuumaks on võimu analüüs. Võim kui suhtevõrgustik, mis muutub vastavalt ajastule, olukordadele. Iga konkreetse ajastu võimusuhted konstrueerivad ajastu diskursusi
Oma logotsentrismi kriitikas püüab ta seda erisust kustutada ning näidata nende mõistete (ehk kõne ja kirja) ühist algupära. Erinewus. Saussure'i järgi omavad sõnad tähendust üksnes keelesiseselt. Derrida kasutab Saussure'i mõtteid veidi muudetud kujul. Tähendust tekitavat protsessi nimetab Derrida sõnaga différance e. erinewus. See on Derrida enese loodud neologism, milles ,,e" asendub ,,a"-ga. See on kirjapildis märgata, aga kõnes mitte kuulda, illustreerib kirja seespidisust ja tähendusrikkust kõnega võrreldes. Sõna viitab kahele asjale: 1) erinevusele, mis tekitab sõna tähenduse. 2) edasilükatud tähendusele, sest tähendused tekstides on muutuvad M. Foucault (võimu mikropoliitika, diskursus, episteem, ,arheoloogiline meetod' ). Foucaulti mõtete tuumaks on võimu analüüs. Võim kui suhtevõrgustik, mis muutub vastavalt ajastule, olukordadele. Iga konkreetse ajastu võimusuhted konstrueerivad ajastu diskursusi.