naha all. Kõõluste sünoviaaltuped esinevad jäsemete distaalsetes osades ja neid saab võrrelda kahe teineteise sisse asetatud silindriga, millest seesmine ümbritseb kõõlust, olles sellega kokku kasvanud ja välimine seostub ümbritsevate kudedega. Seesamluud on väikesed luukesed, mis esinevad mõnede lihaste kõõlustes nende kinnituskoha läheduses. Seesamluud ükkavad kõõlust luudest eemale, soodustades kõõluse libisemist. Suurimaks seesamluuks on põlvekeder. 21. Siseorganite mõiste Õpetust siseorganitest nim. splanholoogiaks. Siseorganite hulka arvatakse seede-, hingamis- ja kuse-suguorganid. Ühtse funkts. ülesandega siseorganid mood. organsüsteemi e. aparaadi: seedeaparaadi, hingamisaparaadi ja kuse- suguaparaadi. Kokku moodustavad siseorganid sisikonna e. sisuse. 22. Rinna-, kõhu- ja vaagnaõõs. Rinnaõõnes paiknevad kopsud, süda, hingetoru jne. Rinnaõõnt ümbritseb väljastpoolt rinnakorv
teineteise sisse asetatud silindriga, milles seesmine ümbritseb kõõlust, olles sellega kokku kasvanud, ning välimine seostub ümbritsevate kudedega. Seesamluud on väikesed luukesed, mis esinevad mõnede lihaste kõõlustes nende kinnituskoha läheduses. Seesamluud lükkavad kõõlust luudest eemale, soodustades kõõluste libisemist. Lihase jõu rakendusnurga suurendamisega tõhustavad seesamluud lihase tõmbetugevust. Suurimaks seesamluuks on reie nelipealihase lõppkõõluses asetsev põlvekeder. 15) Suured kereõõned rinnaõõs sarnaneb külgedelt lamendunud viltuse alusega kuhikuga, mida väliselt ümbritseb luine rinnakorv koos sellele kinnituvate struktuuridega. Läbilõikes koosneb rinnaõõne sein, suunaga väljast sissepoole, järgmistest kihtidest : nahk, pindmine kerefastsia koos nahalihasega, süva kerefastsia, lihased koos luudega ja rinnakorvisisene ehk endotorakaalfastsia. Kõhuõõnest