Virionis sisaldub proteiini kinaas ja ribonukleaas H ja pöördtranskriptaasi aktiivsusega polümeraas, genoomile kinnitunud P-proteiin, seda kõike ümbritseb hepatiit B südamiku antigeen (HBcAg, HB core antigen) ja ümbris, milles on hepatiit B pinnaantigeen (HbsAg). Virionis sisaldub ka minoorse komponendina HBeAg. c ja e on peaaegu sama järjestusega, aga protsessitakse erinevalt, HBeAg sekreteeritakse peaasjalikult seerumisse ja ei assambleeru ise, antigeensed determinandid on ka erinevad. HBsAg sisaldavad partiklid vabastatakse seerumisse, on arvukamad kui pärisvirionid. Nad on sfäärilised või filamentjad, immunogeensed. Temas sisaldub 3 glükoproteiini (L, M, S), mida kodeerib sama geen, loetakse samas raamis, aga transleeritakse erinevateks valkudeks erinevatelt stardikoodonitelt. S sisaldub täielikult Mis, mis sisaldub täielikult Lis, C-terminus on kõigil sama. Filamentad HBsAg-d
Haiguse ajal kogutakse kaks seerumit kahe või kolme nädalase vahega. Samaaegselt määratakse seerumites antikehade taseme e tiitri tõus. Tiitri tõus infektsiooni käigus peab ületama teatud kriitilise väärtuse. Antikehade isotüüpide dünaamika uurimisel saab teha järledusi infektsiooni kulu kohta. IgM tekib ägeda infektsiooni korral esimesena, paranemisel see kaob seerumist kiiresti. IgG tekib aeglasemalt, kuid jääb seerumisse kauemaks. Serokonversioon on hetk, mil antigeen seerumist kaob ja selle asemele tulevad antikehad. Infektsiooni alguses esineb antigeneemia, sel ajal antikehade tootmine ei ületa viiruspartiklite tootmist ja tekkivad antikehad kasutatakse viiruspartikliga immuunkompleksi tekkeks. Serokonversiooni ajal on oht, et haigust ei diagnoosita, sest diagnostilised antigeen ja antikeha on negatiivsed, st alla määramispiiri. Täisautomaatsetele immunoanalüsaatoritele on omane käsitöö minimaalsus
annaabi.ee 
