Robotite kasutamise põhjused a) Keskkond pole inimese tööks sobiv (kõrge temperatuur, ei saa hingata, suur rõhk, oht elule ja tervisele) b) Töö on inimese jaoks liiga nüri (liiga lihtne ja monotoonne töö kurnab inimest) c) Inimese füüsilised võimed pole piisavad (liikumisulatus, tõstevõime, liigutuste täpsus, kiirus jms.) [1] 4. Tööstusrobotid 4.1. Info Tööstusroboteid on kasutama hakatud alles viimase neljakümne aasta jooksul, kui alustati nende seeriaviisilist tootmist. Eestiski pole tööstusrobotid uus nähtus, nende pakkumise ja sissetoomisega alustas Eesti turul pea ainukesena suurfirma ABB (joonis 1). [2] Tööstusrobotite ehitamine on tänapäeval üks jõulisemalt kasvavaid tööstusharusid terves maailmas. Suurimate robotitootjate raamatud on täis tellimusi ning ühte masinat võib oodata pikki kuid kui mitte aasta. Ka areng selles tööstusharus on olnud hoogne. [3] (joonis 1) ABB tööstusrobot 4.2
kandejõud 2,5 t, mis võimaldas vedada tüveseid nii tüükaga ees kui ka latvadega. Tõsisteks puudusteks oli madal võimsus ja läbivus ning külgsiduri nõrk konstruktsioon. Nendest puudustest vaba oli moderniseeritud järgmine mudel TDT-40M (võimsus 48 hj). Tootma hakati seda 1962.a. Onezki traktoritehases. 1963.a. pidi välja lastama kokkuveotraktor TDT-55, mõeldud metsamaterjalide kokkuveoks ja tee-ehitustöödeks. Need jõudsid Eestisse 1970-ndatel aastatel.1962.a. alustati TDT-75 seeriaviisilist tootmist (töötasid edukalt Võru metsakombinaadis) (joonis 6.3.1). Mõneaastase vahega jõudsid meie metsadesse TDT-55 baasil ehitatud vintsita hüdromanipulaatoriga kokkuveotraktor TB-1. Selle masina tehnilised näitajad olid järgmised: 1) võimsus 55 hj; 2) manipulaatori tõstejõud 1350 kG; 3) maksimaalne noole ulatus 5 m; 4) reisi koorem kokkuveol tüükad ees 5 m3; 5) keskmine vahetuse tootlus 55...60 m3; 6) masina mass koos tehnoseadmetega 10 500 kg (vt. joonised 6.3.3. ja 6.3.4)
annaabi.ee 
