kubemes, kulmudes, kaenla all. Nad munevad karvanääpsude juurde ning munadest kooruvad nädala pärast uued täid. Täide puhul esineb sageli sügelemine. Seenkolpiit Seened Haigusele on iseloomulik Seenkolpiidi tekitajad Seenkolpiidi ravi on rohke "kohupiimataoline" on mitmesugused enamasti paikne, selleks on ("Soor") voolus ja vaevav sügelus seened. Analüüsiks olemas spetsiaalsed tupe ja välissuguelundite võetakse tupesekreeti. tupesalvid ja -kuulid. piirkonnas. Soovitav on samaaegselt
Tupepõletik Seenkolpiit e.soor e.kandidoos Seenkolpiit on sageli esinev tupepõletik. Tekitajateks on mitmesugused seened, peamiselt Candida albicans. Põletikust on haaratud tupe limaskest, tihti ka välissuguelundid ja kusiti. Iseloomulik on rohke kohupiimataoline tupevoolus ja vaevav kihelus suguelunditel. Võivad kaasneda urineerimise ja suguühte valulikkus. Seenkolpiidi teket soodustavad seisundid, mis naise organismi nõrgestavad. Tihti esineb seenkolpiit raseduse ja suhkurtõve korral. Seenkolpiit võib areneda seoses antibiootikumide ja suukaudsete rasedusvastaste pillide kasutamisega. Haiguse diagnoosimiseks võetakse proovid tupeeritistest ja uuritakse mikroskoopiliselt. Seenkolpiiti ravitakse enamasti paiksete vahenditega, milleks on tupekuulikesed, tupetabletid või salvid. Kui haigus kaldub korduma, tuleks ravida suukaudsete preparaatidega
voolusega väljenduv haigus. Põhjuseks on siin Candida perekonda kuuluvad pärmseened. Sageli provotseerib haiguse eelneb antibiootikumide kasutamine, kuid mitte alati ei õnnestu selgitada, mis põhjustas põletiku väljendumise. Meeste osas tuleb rõhutada, et kandidoosi põevad 2 "tüüpi" mehed: diabeedi (suhkrutõve) haiged ja mehed kelle suguelupartneril on äge seenkolpiit. Peale kaitsmata (kondoomita) vahekorda seenkolpiidi haige naisega tekib mehel punetus, sügelus vahel ka valkjas katt eesnahale ja selle all, kuid kui vahekord ei kordu või onnaine tervistunud, taanduvad tervel mehel tekkinud haigustunnused ka ravita. Selleks, et üht või teist haigust diagnoosida, tuleb võtta proovid just konkreetse haigustekitaja kindlaks tegemiseks. Et teada saada ega te pole nakatunud suguhaigusesse, tuleks teha klamüdioosi, gonorröa ja trihhomonoosi testid. Kaaluda tuleks ka süüfilise ja HIV testi tegemist.