Üks nimetatud kaheksast liigist on tõeliselt Saaremaa oma seen ka nime poolest viidu punalehik (Entoloma viiduense). Viimasel aastakümnel on Saaremaal leidnud poolehoidu ka kultuuris kasvatatav austerservik. Seenekasvatus soodustab huvi teket seente kui põnevate loodusobjektide vastu. Seente tutvustamisel on oma osa olnud botaanik Sirje Azarovi eestvedamisel korraldatud iga- aastastel seenenäitustel Kuressaares. Endastmõistetavalt pole kõiki Saaremaa seenharuldusi võimalik ritta seada, ja suur osa neist on ju veel leidmata... 14 Kasutatud materjalid Egle Kaur,Maila Kuusik.Kalev Sepp,,Eesti Maastikud'' 2008 http://et.wikipedia.org/wiki/Saare_maakond http://www.saaremaaloodusretked.ee/retked# http://www.seit.ee/failid/776.pdf http://www.eestiloodus.ee/artikkel729_728.html http://www.saaremaa.ee/index.php? option=com_content&view=article&id=49&Itemid=78&lang=et
süsteem liikide ringe mõttes, siis saab kõrge liigirikkus kesta üksnes juhul, kui ka lähemas ümbruses (alal, millest liigid ulatuvad levima) floora ei vaesu. Muu elurikkus · Samblad - niidukamaras väheolulised, rohkem huvi pakuvad puudel kasvavad järjepidevat substraati vajavad liigid. · Seened spetsiifilised mikroseened kulu lagundajatena, sõnnikut lagundavad seened puiskarjamaadel. Mitmesugused puude sümbiondid lehikseened, sealhulgas on leitud puisrohumaadelt ka seenharuldusi. Jämedate puudega seotud nn põlismetsaliigid (torikulised jmt, vt metsa VEP). · Samblikud rohurindes vähetähtsad, eelkõige puu kui substraadi järjepidevusega seotud (vt metsa VEP), leidub haruldusi. · Putukad väga rikkalik fauna (herbivoorid, röövputukad, parasiidid, ksülobiondid), mis oleneb taimestiku koosseisust ja koosluse üldisest struktuurist, kasutusviisist. · Linnustik ja väikeimetajad eriomased liigid puuduvad. Rikkalik toidubaas, leidub pesakohti. Võib leida
annaabi.ee 
