- Taldade, kontsade ja taldade külgpindade kahjustumisel tekib nn. ,,mokassiini"- ehk ,,balletikinga" tüüpi dermatofüütia. Nahk kätel haigestub harva. Nakkusallikaks on tavaliselt jalad ning klassikaliselt on kahjustatud ainult üks käsi. Küünte seenhaigus - Esinemissagedus 3-5% populatsioonist - Esineb tavaliselt vanematel inimestel. Kuid pole harv nähtus ka 20-30 aastaste seal, kes on piemat aega põdenud jalaseenhaigust - Küünte haigestumine võib järgneda jala seenhaigusele - Vähetõenäoline on see, et küüs haigestub enne kui nahk tallal või varbavahedes - Tavaliselt tungib seen küüneplaadile vaba serva ühest või mõlemast nurgast - Lahtised kihid küünes on seeninfektsioonile soodsaks kohaks - Haigestumist soodustavad jalanõude surve ja muud küünte traumad - Küünte servadelt levib haigus küüneloozi ning seejärel küüneplaati. Kahjustunud küüneosa pakseneb, muutub kollakaks ja on raskesti lõigatav. Sageli põhjustab valu
Mähkmelööbe võib jagada lööbe iseloomu ja naha reaktsiooni ulatuse järgi kaheks: Vähene mähkmelööve (mild nappy rash): punane nahareaktsioon katab vähem kui 10% mähkmepiirkonnast, lööbeelemendid puuduvad. Mõõdukas või ulatuslik mähkmelööve (moderate or severe nappy rash): mähkmepiirkonnas esineb mõõdukas või tugev punetus, mis katab üle 10% mähkmepiirkonnas olevast nahast ning seal võib esineda lööbeid, näiteks seenhaigusele iseloomulikku löövet (punased piirdunud laigud). Mähkmelööbe korral on oluline: Vahetada lapse mähet tihti. Mähet tuleks vahetada kohe siis kui laps on urineerinud või roojanud. Vastsündinud võivad urineerida rohkem kui 20 korda päevas. Lapse kasvades urineerimissagedus väheneb, langedes keskmiselt 6,5 korrale päevas üheaastaseks saades. Puhastada mähkme piirkonda puhta vee või niiskete beebipuhastuslappidega.