läbipääsmatud laugastikud ja metsased rabasaared. Endistest puisniitudest ja karjamaadest kujunenud salumetsades kasvavad eakad tammed, metsõunapuud ja käpalised. Nedrema looduskaitseala. Kaitseala paikneb kahe raba vahel. Maapind on niiske ja mitmekesise reljeefiga. Sealsed looduslikus seisundis sookooslused on kõrge kaitseväärtusega. Nedrema puisniit on Euroopa suurim hooldatav puisniit. Puurinde struktuur on hästi säilinud. Mükoloogid hindavad kaitseala liigirikast seenestikku, seal leidub arvukalt haruldasi ja vähelevinud seeneliike. Nedremal kasvab 236 liiki soontaimi, kaitsealuseid taimi 17 liiki, neist 15 käpalist. Nedrema puisniidul on loendatud 54 liiki soontaimi ühel ruutmeetril. Mihkli looduskaitseala Looduskaitseala moodustati tammiku ja selle liigilise mitmekesisuse kaitseks. Mihkli tammik on üks Eesti võimsamaid looduslikke tammepuistuid, kus ligikaudu pooled puudest on sirgetüvelised. Suurima tamme ümbermõõt küünib 3,83 m ja kõrgus 23 m
ainult perekonnal (näit. 80 tarnaliigi jaoks oli Eestis rahva seas veel hiljuti käibel ainult paar nimetust). Aristotelesel (384-322 a.e.m.a.) oli liik loogika mõiste ja ebakon- kreetse sisuga; sort, tõug, liik olid tollal samatähenduslikud. Süstemaa- tika põhiühikuks sai liik alles John Ray töödega (1686-1704) ja muutus alles siis loogika terminist bioloogiliseks. 1.1.2. Mittedimensionaalne (dimensioonideta) liik. - Liikide eristamine ei tekita kohalikku, lokaalset floorat, seenestikku või faunat uurivale teadlasele enamasti erilisi raskusi: ta näeb mistahes liigi varieeruvusest 3 ainult väikest osa ning kitsamal alal puuduvad enamasti ka lähedased sugu- lasliigid - eriti, kui need on tekkinud geograafilise isolatsiooniga seo- tult (allopatriliselt). Nn. liigi probleem on hoopis raskem uurijale, kes vaatleb liike kogu nende levila (areaali) piires ja hõlmab oma uurimisega
annaabi.ee 
