Perekonna idee on samasugune, üksteise eest kantakse hoolt ning oma peret kaitstakse. Metsa minnes tuleb paluda metsa peremehe ning -naise õnnistust, et käik läheks hästi korda. Kui minnakse marjule või seenile, siis palutakse, et võidaks soovitut leida. Luba peab paluma metsas puhkama istumiseks, suitsetamiseks ning ööbimiseks, mille puhul metshaldjate heatahtlikkuse kindlustamise vajadus on eriti selgelt tuntav. Samuti tuleb kordaläinud metsaskäigu ning hea marja- või seenesaagi eest haldjaid tänada.4 See, et metsast millegi võtmiseks tuleb luba küsida, näitab jällegi seda, et metshaldjad on kaitsevaimud, nad kaitsevad metsa ja metsa varasid. Samuti peegeldub siin austus, mis inimestel looduse vastu on. Kui nüüd mõelda praegusele ajale, siis inimesed on muutunud loodusvõõraks ning olgugi, et selline uskumus on iseloomulik küll väikestele kogukondadele (praeguse näite puhul vepslastele), siis sellegipoolest võiksid ka suuremad ja kaasajastunud
uuendada. Nii kändusid kui mütseeliga nakatatud pakke tuleb kuival aastaajal kasta. Värske kännu puhul on olulisem jälgida, et lõikepind ära ei kuivaks. Sel otstarbel võib austerserviku juuretisega nakatatud kännu pinna katta väljasaetud puukettaga, plastikkilega, puukoorega, sambla ning isegi märjaks kastetud vanade ajalehtede või papi kihiga. Austerserviku kasvatamine kändude peal annab mitme aasta jooksul korraliku seenesaagi ning lagundab kännud suhteliselt kiiresti ilma suurte füüsiliste ponnistusteta ja aiailu rikkumata. Erinevalt enamikust teistest seentest ei ole austerserviku kübar summeetrilise kujuga. See-eest on tal tugev aroom ja nn viiendat, algupäraselt Jaapanis umami-ks kutsutavat, täiskõhu tunnet tekitavat maitsmismeelt küllastav omadus. Seetõttu sobivad austerservikud eriti pitsa valmistamiseks, salatite lisandiks ning hapendamiseks ja marineerimiseks koos köögiviljadega
annaabi.ee 
