pruugi taastuda Lageraie asemel teostada valgustusvõi hooldusraiet TINGIMUSTE MUUTUSTE MÕJU KOOSLUSELE Vähene valgus pärsib okaspuude kasvu Lageraie puhul saavad kasvueelise need liigid, mis kasvavad kiiremini (nt. lehtpuud), ning endine kooslus ei pruugi taastuda KOOSLUSE OSAKAAL EESTI LOODUSES Palumetsad moodustavad umbes 22% Eesti metsadest Vanemad palumetsad on head puhkemetsad. Nad on parajalt kuivad ja valgusrikkad ning sügisel seenerikkad. KOOSLUSE KAITSE Antud kooslus ei ole eraldi kaitse all, sest palumets on massiivsuselt teisel kohal laanemetsa järel. Kaitse all võivad olla palumetsad, mis asuvad looduskaitsealadel (nt. Taevaskoja ümbrus) TOIDUVÕRGUSTIK PRUUNKARU REBANE RÄHN ORAV SIIL MÄNNIKÄRSAKAS MÄNNIVAABLANE TIGU MÄND KUKESEEN POHL KASUTATUD KIRJANDUS http://bio.edu.ee/taimed/general/palumets.htm
Tartu jõgeva puhkeala Puhkeala asub Tartu-ja Jõgevamaal ning koosneb kahest osaalast: Tartu ja Saare- Vara. Mõlemal osaalal on tähistatud matka- ja jalgrattarajad ning puhkekohad. 2008. aasta 1. juulil lisandus puhkeala koosseisu Elistvere loomapark. Puhkeala väärtusteks on: · Tartu ümbruse linnalähedane mets · Ilmatsalu-Kärevere linnutee kalatiikide ja jõe-äärsete linnualadega · Kaiu mõhnastiku vaheldusrikas maastik · marja- ja seenerikkad metsad · kaunil Vooremaa maastikul paiknev Elistvere loomapark Tartu osaalal pakuvad linlasele looduses viibimise võimalust ning ihu- ja hingekosutust: · tähistatud, mööda metsaradasid ja -sihte kulgevad Tiksoja loodusrajad (1 ja 2 km), millel on 9 metsa tutvustavat huvipunkti algusega Tiksoja lõkkekoha parklast. · mitmeid puhkerajatisi ühendav 5 km pikkune Ilmatsalu-Käreverelinnutee
Samuti kasutatakse seda meditsiinis. Sood on olulised puhta vee varud. Neis on rohkem vett kui kõigis meie järvedes. Rabalaugastes olev happeline vesi on mikroobidest vaba ning seda võib kartmata juua. Aasta-aastalt käib meie soodes üha enam puhkajaid. Loodushuviliste jaoks on paljudele kaitsealadele rajatud laudteed. Paljud matkajad kasutavad pehmel pinnasel liikumiseks räätsasid, millega on tunduvalt kergem liikuda. Sood ning sooserva metsad on suve lõpus ja sügisel marja- ning seenerikkad. Juuli lõpus valmivad magusa maitsega rabamurakad, septembris aga hapukad jõhvikad. Sooservades lisanduvad neile veel mustikad, sinikad ja pohlad. Siin võib leida rohkesti seeni, peamiselt pilvikuid ning männiriisikaid. Mahajäetud turbavälju, kus enam kaevandamist ei toimu, saab kasutada jõhvikate kasvatamiseks. Sellistel „jõhvikapõldudel“ on saak tunduvalt suurem kui looduslikel aladel. Mitme tuhande hektari suurused sood on puutumatud loodusmassiivid, kus leiavad elupaiga
annaabi.ee 
