Pintselhalliku eosed sisaldavad kõige rohkem mükotoksiine, kuigi pinnaniidistik sisaldab neid samuti. Tähtis on teada, et eoste mürgisus ei vähene seene suremisel. Sageli ei osata sellele piisavat tähelepanu pöörata ja väidetakse, et hallituskord on juba ammu ära kuivanud. Ohtlikke toksiine produtseerivad vees kasvav P. citrinum ja rohehallituse tekitaja toiduainetel P. expansum. Mikroseened perekonnast Fusarium Link. Fr. on looduses konidiaalstaadiumis laialt levinud. Selle seeneperekonna liigid on väga mitmesuguste omadustega, alates saprofüütsetest kuni parasiitseteni. Kuid nende hulgas on ka liike, mis võivad taimede juurestikul esineda sümbiontidena. Erinevates tingimustes võib sama liik ilmutada kas sümbiotroofseid või parasiitseid omadusi. See näitab selle seeneperekonna esindajate suurt labiilsust, mis võib avalduda ka nende morfoloogias ja põhjustada liikide määramisel teatud raskusi
suuruse kujunemisel. Kummatigi esineb sugulise paljunemise kaotanud vegetatiivselt paljunevatel seentel rekombinatsioone. Nende teket võib seostada horisontaalse geeniülekande (HGT) (Kullman, 2002a) ja paraseksuaaltsükli olemasoluga seentel (Kullman, 2004). Nii on seen Penicillium chrysogenum saanud oma penitsilliini tootva geeni HGT käigus bakterilt (Penalva et al., 1990.) Riikide vahel esineb geeniülekannet harva kuid ühe seeneperekonna liikide vahel võib introgressioon ja hübridiseerumine olla üsana tavaline ning avalduda võrkja evolutsioonina. 84 Paraseksuaalset hübridisatsiooni on üldiselt peetud liigisiseseks mehhanismiks, kuid rohttaimede endofüütidel ja arbuskulaarset mükoriisat moodustavatel seentel esineb ka liikidevahelist hübridiseerumist (Schardl & Craven, 2003). Paraseksuaalne tsükkel algab vegetatiivsete rakkude liitumisega ja kahe erineva genotüübiga
mikrobiootasse. Kui neist piirkondadest isoleeritakse pärmseeni suuremates kogustes, võib olla tegemist seeninfektsiooniga. Terminit «hallitusseen» kasutatakse meditsiinilises kirjanduses kõigi seeneniidistikku ehk mütseeli moodustavate seente tähistamiseks. Olulisemad patogeenid kuuluvad perekonda Aspergillus (Ascomycetes), Fusarium (Ascomycetes), Scedosporium (Hyphomycetes). Hallitusseened ei kuulu inimese normaalsesse mikrobiootasse. Seeneperekonna Aspergillus erinevad liigid võivad saprofüüdina koloniseerida siinusi, väliskõrva ja alumisi hingamisteid. Aspergillus-infektsiooni levinumateks vormideks on sinusiit ja kopsu aspergilloos. Harvem esineb mütsetoom (seenepall), haavainfektsioone (põletushaavad), postoperatiivseid ja võõrkehadega (kateetrid, liigeseproteesid) seotud infektsioone. Eoste massiline sissehingamine võib põhjustada sensibiliseerumist ja selle tulemusena allergilist aspergilloosi.
annaabi.ee 
