on sügaval maa sees. Tema juurestik sirutub ühtlaselt laiali pealmistes mullakihtides. Kuusk on varjutaluv puu ja endale soodsa pinnasega kasvukohtades tõrjub välja teisi puuliike nagu mändi, kaske ja teisi puid. Kuusest veel varjutaluvam puuliik Eestis on jugapuu. Talvede suhtes on kuusk vägagi külmakindel. Tema võra on tihe, okkad okstel ja oksad tüvel paiknevad lähestikku. Isegi vanadel puudel katavad oksad tüve kogu ulatuses. Nii nagu männil, on ka kuusel mõnede seeneliikidega sümbioosisuhe. Üks selline seeneliik, mida ka seenelised hästi tunnevad, on kuuseriisikas. See oranzi viljakehaga seen on suurepärane söögiseen. Kuuse jaoks on oluline tähtsus veel ka teistlaadi seentel. Need ei too kuusele kasu, vaid kahjustavad teda, neid seeni nimetatakse parasiit seenteks. Nad kasvavad kuusepuul ja mädandavad seda. Üks niisuguseid on juurepess. Harilik kuusk tolmleb mais. Isaskäbid on 1-2,5 cm pikad, algul punakad, kuid pärast tolmlemist kollakad
see võib olla kasulik või kahjulik emmale või kummale osapoolele. Tihti ilmnevad parasitismi tunnused seemiku arengu algjärgus, kui mükoriisa on alles moodustamisel ning röövib taimelt palju kasvuks ja immuunsuse arendamiseks vajatavat ressurssi. Parasitism ilmneb ka siis kui taim ja seen ei sobi kokku, kindlad taimeliigid saavad mutualistliku mükoriisa moodustada kindlate seentega. Osadele taimedele on kindlate seeneliikidega mükoriisa moodustamine hukutav. Kui nakatada mükoriisat mitte moodustavaid taimi (neid on siiski väga vähe), siis see väljendub kasvu aeglustumises ja juurte kärbumises. Mükoriisade puhul käituvad parasiititena heterotroofsed taimed (neid on väga vähe), kes ei varusta seent süsinikuga vaid hoopis võtavad seda temalt. 19) Kuidas linnud jagavad ökonišše okaspuudel? Mis on gild? Ökonišši näitena tihased, pöialpoiss ja porr okaspuudel: Musttihane ja pöialpoiss toituvad
läbimõõt 12,3 (14,4) m. Taimeriigi kõige jämedam esindaja on aga mehhiko sooküpress (Taxodium mucronatum), mille tüve läbimõõt 1,3 m kõrgusel on olnud (14) 16 m. Puuliikide rühmitamine vanuse järgi Puuliikide eluiga on väga erinev. Noores eas väga kiirekasvulised liigid on üldiselt lühiealisemad kui noorelt aeglasekasvulised. Esimesed nakatuvad kergesti tüvemädanikke põhjustavate seeneliikidega. Kuid sellel reeglil on ka erandeid, sest nooruses kiiresti kasvavad, aga mädanemisele hästi vastupidava puiduga liigid (näiteks lehised, harilik mänd jt) on pika ja ülipika elueaga. Liigi bioloogilist eluiga mõjutavad mitmed elukeskkonnast tulenevad tegurid, nagu näiteks kasvuruumi suurus, puude asukoht, piirkonnas esinevad haigused ja kahjustajad, mehhaanilised vigastused tüvel ja juurtel jne. Eriti teravalt lühendavad puude ja põõsaste iga ebasoodsad
annaabi.ee 
