all. Viimasel juhul on tegemist nn pööratud lamekatusega, mis veti kasutusele paarkümmend aastat tagasi. Pööratud katust kasutatakse kalli hinna tttu peamiselt krgetasemelistel ühiskondlikel hoonetel. Lamekatuse soojustus peab olema piisavalt tugev, et kanda katuse raskust ja taluda katusel kndimist. Soojustuseks kasutatakse kvu mineraalvillaplaate, vahtplasti vi kergkruusa, mille eeliseks on suurem kandevime. Et tuul katust minema ei puhuks, ankurdatakse katusekate ja soojustus seenekujuliste plastankrutega alustarindi külge ning kleebitakse katusekate soojustuse külge. Pooratud lamekatuse soojustus peab olema kinniste pooridega, et see vett tais ei imbuks ja soojapidavus ei kaoks. Soojustus ei tohi no ujuma hakata, kui katus veega täitub. Ka peab soojustus kinnitatud olema, et tuul seda minema ei puhuks. Mineraalvill soojustuseks ei klba, sobivad ekstrusioon- vahtplast ja kergkruus. Et soojustus ujuma ei hakkaks, pannakse selle peale ballastiks kas kruusakiht vi betoonplaadid
4. Küps biofilm mikrokoloonia areneb biofilmiks, mille polümeerses limamaatriksis paiknevad nii rakud kui ka avatud veekanalid struktureeritult. Mikrokolooniast biofilmi moodustumisel on oluline osa bakterirakkude hulga tunnetamisel (quorum sensing). Näiteks ramnolipiidide ajaliselt reguleeritud ekspressioon P. aeruginosas. Suuremas kui 20 µm-s P. aeruginosa mikrokoloonias lülitatakse hulga tunnetuse vahendusel sisse ramnolipiidide süntees, mis soodustab nii mikrokoloonia arengut, seenekujuliste struktuuride teket biofilmis, veekanalite püsimist avatuna biofilmi maatriksi küpsemise käigus, kui ka P. aeruginosa irdumist biofilmist. 5. Biofilmist irdumine Arvatakse, et tegemist on reguleeritud levimisstrateegiaga, mis võimaldab uute nisside koloniseerimist alustada varem kui toitained biofilmis limiteerivaks muutuvad. Näiteks on täheldatud, et mikroobide kasvamise käigus ärakasutatud söötmed indutseerivad rakkude irdumist samaliigilisest biofilmist (näidatud nii P
sõltuvalt keskkonna erinevate füüsikalis-keemiliste tegurite koostoimest. Näiteks kivile kinnitunud filamentse kujuga biofilm voolavas ojas erineb oluliselt hamba pinnale tekkinud lamedakujulisest biofilmist e hambakatust. Kuna biofilm sõltub paljudest teguritest, siis pole võimalik välja tuua biofilmi kindlat struktuuri, mis oleks universaalne. Biofilm võib varieeruda suhteliselt ilmetust, tasapinnalisest struktuurist kuni üksteisest veekanalitega eraldatud keerukate seenekujuliste agregaatideni. 116 Siiski on iseloomulik biofilmile bakteriliigile spetsiifiline mikrokeskkond, mille pH, toitainete ja hapniku kättesaadavus on määratud ümbritsevate rakkude ja veekanalite lähedusega ümbritsevas EPS-i maatriksist. Biofilmi moodustumises eristatakse 3 etappi: 1. Kinnitumine Lühiajaline kinnitumine niiskele pinnale kinnitunud
annaabi.ee 
