seemnetorukestes, mille seintes asuvad spermide eellasrakud. Suguküpsuse saabudes hakkavad spermide eellasrakud mitootiliselt jagunema ja moodustub kahte tüüpi eellasrakke. Esimesed rakud jäävadki eellasrakkudeks ega arene edasi. Need rakud on eellasrakkude varuks, millest moodustuvad hiljem uued eellasrakud. Teist tüüpi rakud jagunevad meioosi teel edasi ning moodustuvad haploidsed seemnerakud spermid. Neid toodavad munandid, milles on sadu väänilisi seemnetorukesi. Spermide moodustumine toimub stabiilselt murdeeast vanaduseni. Munandites tekib sadu miljoneid sperme ööpäevas, nii et mees jõuab oma elu jooksul toota tohutul hulgal sugurakke. Spermide küpsemine kestab umbes 10 nädalat. Küpsemise ajal liiguvad need vähehaaval seemnetorukeste õõnsuse poole. Tugirakud hoolitsevad nende toitainetega varustamise eest ning reguleerivad küpsemist. Lõpuks irduvad spermid tugirakkudest ning liiguvad munandimanustesse
senisest tunduvalt suurema eritumise munandeis. Puberteedi esimene tunnus on munandikoti mõõtmete ja voldilisuse suurenemine ning selle naha värvuse tumenemine. Seejärel suurenevad munandite mõõtmed ja hakkab kasvama suguti. Eesnahk peaks selleks ajaks liikuma juba vabalt üle suguti pea. Alguse saavad ka iseeneslikud öised seemnepursked ja erootilised unenäod. Munand sisaldab seemnetorukesi, milles asuvad sünnist saadik eellasrakud. Alates puberteedieast hakkavad need küpsema seemnerakkudeks. Lapse välimusega poiss võib olla täiesti viljastamisvõimeline. Seemnerakkude tootmine algab juba enne puberteedi keskpaika. Häbeme piirkonda ja kaenlaalustesse kasvavad karvad. Näol tekivad karvad kõigepealt ülahuulte nurkadesse ning põse ülaossa, ülahuule keskossa kujunevad vurrud.
Paaritud isaskusiti, suguti ja munandikott. Lisaks ka lisassugunäärmed. Emassuguelundid –organa genitalia feminina. Paarilised munasari, munajuha. Paaritu emakas, tupp, tupeesik, häbe ja emaskusiti. Käsitletakse ka imetit. 65. Testis, vääntuubuli seina ehitus. Munandeid katab serooskest, selle all valkjaskest (tunica albuginea). Munandi parenhüümi moodustavad mikroskoopilised torukesed, milles toodetakse isassugurakke. Eristatakse väänilisi ja sirgeid seemnetorukesi (tubuli seminiferi: contorti et recti). Sirged ühendavad väänilisi munandivõrgustikuga (rete testis). Väänilise seemnetorukese epiteeliks on spermatogeenne epiteel ja esineb õhuke sidekoeline proopia. Väänilise tuubuli sein koosneb sidekoelisest proopriast ja spermatogeensest epiteelist (epiteeli moodustavad isassugurakkude erinevaid arenguvormid). Kõige alumises reas paiknevad spermatogoonid (lähterakud), mis paljunevad mitootiliselt. Järgmises reas paiknevad prim
annaabi.ee 
