konkreetset suguhormooni - testosteroon, androstendioon. Sertoli rakud Sertoli rakud asuvad ääniliste torude seintes, on seotud sugurakkude tootmisega. Sertoli rakkude ülesandeks on hoolitseda seemnerakkude kasvamise, arengu ja küpsemise eest. Leydigi rakud Leydigi rakkude ülesandeks on meessuguhormooni (testosterooni) tootmine. Nad asuvad väänilistes seemnetorukestes rakkude vahel (interstitsiaalselt). Seemneteed. Seemneteed: väänilised seemnetorud- tubuli seminiferi contorti sirged seemnetorud- tubuli seminiferi recta (võrgustikuna- rete testis, munandi keskseinand- mediastinum testis) viimajuhad munandimanuse juha seemnejuha- ductus deferens purskejuha- ductus ejaculatorius. Seemnepurske faasid: emission ja ejakulatsioon emissiooni ajal saadavad seemnejuha, seemnepõiekeste ja eesnäärme silelihaste kokkutõmbed oma eritised kusitisse. Lihaste kontraktsiooni kutsuvad esile
Partenogeneesi erijuthumiks on günogenees (organismi areng toimub munaraku gen. info baasil, aga viljastumise aktiveerib reageerimine mõne teise liigi spermiga (hõbekoger, isaseid ca 5%). Tõeline suguline paljunemine. Tabel 4. Spermatogeneesi ja ovogeneesi võrdlemine inimese näitel Spermatogenees Oogenees Toimumiskoht Munandite väänilised munasarjad seemnetorud Algus Algab loote eas looteeas Viljastumisvõimeliste Mõnevõrra hiljem Mõnevõrra varem rakkude teke Lõpp Kuni surmani Menopausiga (50) Tsükli kestus (1 eellasest 80 (+/- 4) päeva Ovulatsiooni vahe on 28 viljastumisvõimelise (+/- 7) päeva spermi teke)
käigus imevad käsnana endasse verd, mis kutsub esile peenise jäigastumise. Seemnepurske toimumise järel suguti lõdvestub. NB! Suguti tühjenemishäire (nt veresoone tromboosi või seljaajutrauma tõttu) võib põhjustada valulist kesteverektsiooni (priapismi). Peenise eesosas asub peenise pea (glans penis), kus asub mitu tundlikku närvi. Normaalolukorras katab pead eesnahk. Peenises asuvad nii kuse- kui ka seemnetorud (vrd kuseelundid). Munandikott (scrotum) on tekkinud kõhunaha parema ja vasaku sopistuse kokkukasvamisel. Munandikoti lihastiku ülesandeks on munandikoti jahutamine (selle temperatuur peab olema 2–4 kraadi madalam kõhuõõne temperatuurist). Madala välistemperatuuri korral tõmmatakse munandid kehale lähemale ja nende temperatuur tõuseb, kõrgema temperatuuri korral aga lihastik lõdvestub (kremasteri refleks). See temperatuurierinevus on vajalik, et seemnekehad valmiksid.
annaabi.ee 
