Aastatel 2001...2002 Jõgeval läbi viidud põldkatses uuriti üheksast Euroopa riigist pärinevate punase ristiku tetraploidsete sortide saagivõimet. Kokku oli katses 24 erinevat sorti, nendest 16 varajast ja 8 keskvalmivat või hilist sorti. (Tamm, Bender, 2006) (tabel 1). Katses olnud punase ristiku tetraploidsetest sortidest suurima kuivaine- ja toorproteiinisaagiga oli varajastest sortidest ,,Varte" (Eesti) ja ,,Sprint" (Tsehhi), hilistest ,,Vivi" (Rootsi) ja ,,Ilte" (Eesti). Seemnesaagilt ei ületanud katseaastate keskmisena ükski katses olnud sort Eestis aretatud sorte. Küll ületasid mõlemal saagiaastal hilised sordid seemnesaagilt varajasi sorte. Kohalikes tingimustes aretatud tetraploidsed sordid ,,Varte" ja ,,Ilte" olid mõlemas katsetsüklis hea saagivõimega. Mujal Euroopas aretatud tetraploidsed sordid Eesti tingimustes oma paremust ei tõestanud. (Tamm, Bender, 2006) (Tabel 1). Tabel 1 Punase ristiku tetraploidsete sortide saagikus 2002...2004
Vältida põlde, kus pinnavesi püsib pikka aega ja võib tekkida jääkiht Külvisenorm: Puhaskülvis 33 ja segukülvides 6-14 kg/ha Külviaeg: Juuli lõpp Kaasliigid: Punane, roosa ja valge ristik, lutsern, põldtimut, karjamaa-raihein, punane aruhein, aasnurmikas, aas-rebasesaba, kerahein, ohtetu luste Saagikus: Algareng ja kevadine kasv suhteliselt kiire. Saagivõime ei lange oluliselt ka suvel. Haljasmassisaagilt ületab sorti ,,Jõgeva 47" 3-10, kuivainesaagilt 2-7 ja seemnesaagilt 10%. Kvaliteet: Taimel on rikkalikult juurmisi lehti mistõttu rohi on hea seeduvusega. Lühivõrsete osatähtsus pärast loomist koristatud heinas on põhivõrdluskatse andmeil 36%. Toorproteiinisisaldus ja kuivaine seeduvus sordiga ,,Jõgeva 47" samal tasemel. Väiksema taimehaigustesse nakatumise tõttu söödavus 10% parem kui sordil ,,Jõgeva 47" Haiguskindlus: Kroonrooste suhtes vastupidavam kui ,,Jõgeva 47" Talvekindlus: Lumevaestel talvedel parema talvekindlusega kui ,,Jõgeva 47"
annaabi.ee 
