SOOVITUSI KARTULI KASVATAMISEKS. Väikekasvataja peaks valima võimalikult haiguskindla sordi, sest kartulil on palju haigusi ja kahjureid. Kõige ohtlikum haigus on lehemädanik, mis võib saagist isegi ilma jätta. Kuigi välismaalt tuuakse sisse palju erinevaid sorte seemnekartuleid, soovitaks siiski valida Eestis aretatatud sordid, sest need vastvad meie maitse- eelistustele ja on kohanenud meie kliimaga. Hea maitsega muredad kartulid on ,,Ando", ,,Maret", ,,Piret", poolmure ,,Ants" ja tugevamad, mittelagunevad ,,Anti" ja ,,Reet". Neist ,,Ants", ,,Maret", ,,Reet" ja ,,Piret" on kiduussikindlad. Samuti on rahva hulgas väga populaarseks saanud Läti sort "Varane kollane", mida rahvakeeli kutsutakse "Läti kollaseks".
Joonis 9. Kartuli – hahkhallitus (Grey mould). 14 3.Kokkuvõte Kartuli seenhaigused on paratamatus ja kartulikasvataja iga-aastane mure. Seenhaiguste vastu tuleb võidelda. Kindlasti mitte kasvatada monokultuure, sest nii on haiguste levimine palju suurem. Vahetada kas iga aasta või üle aasta seemnematerjali. Hoolikalt tasub alati sorteerida, et saaks kõik haigustekitajaga koos mugulad välja. Seemnekartuleid puhtida. Kartulikasvatuses eeldatakse, et kartul pannakse umbrohu ja haigusvabale mullale kasvama. Kartulikasvatuse arendamisel on vajalik rakendada ametlikke reguleerivaid meetmeid, kindlustamaks, et seemnekartul oleks vaba haigustest (viirus- ja bakterhaigused), kartuli nematoodidest ja rahuldaks teiste kahjurite taluvus- ehk resistentsusstandardeid. Põllud, kuhu kartul maha pannakse, peaksid olema võimalikult puhtad mullakahjuritest. Samuti tuleb
annaabi.ee 
