Õun Õunapuu kuulub roosiõieliste sugukonda, õunapuuliste alamsugukonda ja õunapuu perekonda. Esimene kodustatud õunapuu on aed-õunapuu, mida hakati arendama 20 000 aastat tagasi Kesk-Aasias. Õunapuu on suhteliselt madal, umbes 5-12 meetri kõrgune. Tänapäeval on teada üle 30 000 õunasordi. Õunapuu vili on paljuseemneline, ta koosneb mahukast mahlakast viljakattest, mille seesmise kihi moodustavad seemnekambrite seinad. Harilikult leidub puul mitmesuguse kujuga vilju. See on tingitud mitmesugustest teguritest, nagu õie asukohast õisikus, viljade asetusest oksal või eri võraosal ning puudulikust viljastamisest. Vilja pind on sile või ribiline, mõnikord kühmuline. Viljakoore värvus koos vilja kujuga on üks tähtsamaid sorditunnuseid. Kattevärvus on tingitud värvainetest, mis tekivad koorerakkude otsese päikesevalguse toimel. Kattevärvus muutub intensiivsemaks ereda
Vilja tunnused · Vilja kuju: vilja põhikuju- kooniline, munajas, laiad viljad, piklikud viljad. Täiendavaks: tunnuseks on kandid, õmblused, vaod, karikas, vilja tipp ja alus. · Vilja värvus: põhivärvus, kattevärvus, pinnatäppid. · Vilja siseehitus- ristlõige, pikilõige , viljaliha · Vilja söömisomadused: vilja lõhn ja vilja maitse- põhimaitse, kõrvalmaitse. täiendavad omadused: vilja väliskest viljaliha, seemnekambrite seinte paksus, seemnete osatähtsus. Viljaküpsusastmed Koristusküpsus: vili on saavutanud lõpliku suuruse ja maitse. Tarbimisküpsus: vili on saavutanud iseloomuliku põhivärvi ja parima maitse. Bioloogiline küpsus- kui seemned on muutunud pruuniks. Viljapuude lõikamine o Kõik viljapuud ja marjapõõsad vajavad arenemiseks lõikust. o Hõredaks lõigatud võraga puudel kasvab suurem saak. o Haiguste ja kahjurite levik väheneb hõredas võras
Luuvili (drupa) on harilikult üheseemneline vili, mille viljakate on kolmekihiline: seemet ümbritseb puitunud sisekest (nn. Luu e. Kivi), mida katab tavaliselt võrdlemisi paks ja lihakas vahekest, kõige peal on õhuke nahkjas väliskest. Luuviljad on kirsil, ploomil, toomingal. Marjataolised Mitmeseemnelised luuviljad on leedril, paakspuul, leesikal jt. Õunvili on lihakas paljuseemneline sünkarpne vili ja koosneb samuti kolmest kihist. Seesmise kihi moodustavad siin seemnekambrite seinad. Viljad seesmist osa nimetatakse südamikuks. Vilja ülamisse otsa jääb kuivanud õietupp. Õunvili on õunapuul, pihlakal, aroonial, ebaküdoonial jt. Koguluuvili areneb ühe õie mitmest liitumata emakast ja asetseb kumeral õiepõhjal. Niisugune on vaarika vili. Ka maasika vili on koguvili, mille moodustamisest võtab osa mahlakas paisunud õiepõhi. Vilja pinnal asetsevad seemnised. ( Pogen O. ( 1977) Meie marjad ) 2. Marjade liigid 2.1 Aedmaasikas
annaabi.ee 
