Oma käiku tirib ta maapinnalt langenud lehti, rohukõrrekesi, kus ta seda siis rahulikult nautida saab. Osa maasse viidud lehtedest sööb ära, osa jääb käikudesse. Suu on toidu haaramiseks, see toitu ei peenenda. Toit peenendatakse maos, soolestikus aga seedib ja imendub. Vihmaussid on mõlemasoolised loomad. See tähendab, et igal vihmaussil on nii emas- kui isassuguorganid. Need paiknevad peapoolsetes kehalülides. Paaritumisel vahetavad vihmaussid vaid seemnerakke, mis kogutakse seemnehoidlatesse. Kahekümnendail- kolmekümnendail kehalülidel on vihmaussil 4-6 lüli pikkuselt eriline paksem ala - vöö. Vöö üleasnne on eritada sekreeti, mis moodustab kookoni munade kaitseks. Munemise alguses eritab vöö enda ümber muhvitaolise limakogumi. Sellest muhvist hakkab vihmauss tagurpidi välja ronima. Kui muhv liigub mööda kehalülist, kuhu avanevad munajuhad, poetatakse kookonitoorikusse munarakud. Veidi hiljem libiseb muhv mööda seemnehoidlatega
Tänu sellele on muld sõmeraline, imab hästi vett ja on rikas pisiolestest. SIGIMINE Vihmaussid on mõlemasoolised. Igal isendil on sees kaks paari raigu ja üks paar munasarju. Paaritumiseks kleebivad kaks vihmaussi oma eesotsad mõneks ajaks limaga kokku, kõhud vastamisi ja vahetavad seemet. Vöö, näärmeline muhv nahal on kleepimisel abiks. Erituv seemnevedelik leiab limases nahas tekkinud rennikesi pidi tee partneri seemnehoidlatesse, pisikestesse kotikestesse eeskeha seinas. Seejärel hakkavad kehaõõnes järk-järgult munad küpsema. Munemisel eritab vöö kõigepealt limase muhvi, mis õhu käes hangub. Uss poeb muhvist tagurpidi välja, jättes sinna kõigepealt ühe või mitu pisikest muna. Siis lisab tilgakese seemet seemnehoidlast. Kui ussiema limamuhvi mulda jätab, tõmbuvad tolle otsad kokku, nii et moodustub mõne millimeetri pikkune sidruni moodi kookon, kummaski otsas limapunniga suletud toruke
annaabi.ee 
