Kauglevi korral kantakse osa diaspoore kooslusest välja. See võimaldab geneetilise informatsiooni vahetust teiste kooslustega ning senisest kasvualast väljaspool olevate uute kasvukohtade hõivamist, uute populatsioonide rajamist. Uuenemisdünaamika tuleneb eelpool toodud asjaoludest. Järgmise põlvkonna võivad moodustada nii oma tsönopopulatsiooni kui ka naabrite järglased mitmesuguses vahekorras ja vanuselises koosseisus seemneaastatest, idanemiseks sobivatest perioodidest ning juveniilide üleelamist soodustanud klimaatilistest ning bioloogilistest tingimustest olenevalt. Varasema põlvkonna või konkureerivate taimede osaline hävimine soodustab nii seemnelist kui ka vegetatiivset uuenemist. Liik säilib üksnes siis, kui säilivad selle tsönopopulatsioonid, viimased säilivad ainult siis, kui on tagatud nende normaalne, uuenemist tagav koosseis. Üksikisendite kaitse on vaid osa populatsiooni kaitsest.
Metsastamismeetoditest (külv, istutus, looduslik uuendamine) peavad investeerimisarvutused selgitama edukaima. Kulutusi silmas pidades on looduslik uuenemine odavaim vôimalus, kuid samas on metsakultiveerimisel plusse, mis teevad selle meetodi kasutamise môistlikuks. Metsakultiveerimiseks on järgmised põhjendused: Uuenemisaeg (aeg, mille järgi kultuur loetakse noorendikuks) ja raiering lühenevad, kuna uuendus toimub vahetult uuendusraie järel sôltumata seemneaastatest. Raiering lüheneb eriti siis, kui kasutatakse istikuid. Saavutatakse keskmisest kõrgem toodang, kuna sobiva tihedusega (täiusega) puistu saamine on kindlustatud. Valitakse sobivaim puuliik ning saab kasutada metsageneetika poolt pakutavaid võimalusi. Loetletud tegurid mõjutavad majanduslikku tulemust parema tootlikkuse ja kvaliteedi kaudu. Kui metsauuendamist jälgida koos metsavarumisega, siis vôib metsakultiveerimise plussideks lugeda veel järgmisi aspekte:
annaabi.ee 
