siirdesoomullad. Hästi lagunenud 20 cm tüsedune kõduturba kiht. Muld värske või niiske. Põhjavesi vegetatsiooniperioodil 30...80 cm maapinnast. · Jänesekapsa, sinilille Muld on viljakas, liivsavi või saviliiv moreenil. Metsakõdu on õhuke, huumusekiht on kuni 25 cm tüsedune. 4) Metsauuendamise valik Mänd uueneb hästi seemneliselt, seemnekandvus algab männil 20 aastaselt, seemneaastate sagedus on 3-5 aasta tagant. Tihti jäetakse lankidele männi seemnepuid, sest seemned levivad kaugele ja mänd on tormikindel puuliik. Mändi ka külvatakse. Et seemned hästi idanema hakkaks, valmistatakse ette külvilapid ja külvatakse erinevatel viisidel: hajalikülv, rennikülv ja diagonaalselt. Männi istikuid istutatakse, põhiliselt kasutatakse potitaimede istutamist toruga ja kiilistutust. 5) Maapinna ettevalmistus
Lageraiet on võimalik teha senisest loodussõbralikumalt vähendades langi suurust, valides raieaeg, tehnika ja tehnoloogia võimalikult loodussõbralik, loobudes langi korrapärasest kujust, säilitades järelkasvu jne. Oluline jätta langile seemne- ja säilikpuid ning lamapuitu. Turberaietega jäljendatakse protsessi, mis looduslikult käivitub ühe või mitme suure puu suremisel. Uuendamist turberaie abil võib pidada looduslähedaseks. Turberaie edukus sõltub metsa koosseisust, seemneaastate olemasolust raieperioodil, mullastikust. Valgustusraiet Valgustusraie ja harvendusraiet tehakse puistu hõrendamise teel valgus- ja toitetingimuste parandamiseks ning metsa väärtuse tõstmiseks. Siin tuleb jälgida, et ei tekitataks puhtpuistuid. Meie esivanemad vajasid liigirikast, erivanuselist metsa, kasutasid paljusid erinevaid puid ja nende erinevaid osi oma majapidamises. Sellises metsas on rikkam elustik ja ta on püsivam. Raielankide uuendamine.
annaabi.ee 
