kestvuse sobiva valikuga optimeerida pikema ajavahemiku jooksul toodetavat piima kogust. 47. Piimalehmade optimaalne toitumus Toitumus- toitainete ladestamise määr, enamasti rasvkoe ladestumine nahaalusesse sidekoesse ja lihastesse. Kinnisperioodi lõpuks 3,75-4,0 Poegimisjärgselt alaneb 3,0 kuni 3,25 Seemenduse ajal 3,25-3,5 Toitumise hindesse eri füsioloogilise seisundi korral tuleb suhtuda erinevalt. Madal hinne on halb enne poegimist ja seemendusperioodil, kõrge hinne laktatsiooni esimesel poolel- väikese piimajõudluse tunnus. 48. Piimaveiste nuumamine 49. Lihaveiste nuumamine 50. Veiselihatootmine. Veiselihatoomine Eestis. · Lihaveisekasvatus on levinud enam Euroopa lõunapoolsetes riikides, eriti aga Okeaanias, Ameerikas. · Eesti on teistest riikidest märgatavalt erinev. 1) Laudaperiood on pikem karjatamisperioodist ja ainult Põhjamaadest on Eesti asukoht lõunapoolsem.
kilogramm päevas ja toitumuse hinne langema poole kuni ühe ühiku võrra. Suurema toitumushinde languse korral kannatab lehmade sigimisvõime, mis väljendub selles, et pikeneb päevade arv poegimisest tiinestumiseni ja esimese innani. Samuti halveneb loomade tiinestumine esimese seemenduse järel. L.Kilmeri andmetel on nende loomade tiinestumine, keda seemendati negatiivse energiabilansi perioodil, tunduvalt madalam (44%) võrreldes nende loomadega, kelle kehamass seemendusperioodil suurenes (67%). Kokkuvõttes pikeneb seeläbi uuslüpsi- e. servisperiood ja poegimisvahemik tervikuna. Sobiv toitumusaste seemendusperioodil peaks olema 2,5 kuni 3,5. Need lehmad, kellel on suur piimatoodang ja kelle toitumus oluliselt ei lange, on tõenäoliselt väga head söödakasutajad. Lehmadel, kelle toitumus laktatsiooni alguses suureneb on ilmselt väike piimatoodang. Söödaratsiooni
annaabi.ee 
