e) tori hobusekasvandus loodi 1856 aastal, saaremaa märad 16. a) soome tõugu täkke, postjee-bretoon b) täkud mõjutasid: avar samm, hiljavalmivad, värvus väga erinev c) ponid- 140 cm turjakõrgus 17. a) norfolkroadster tõug, nimi Hetman b) toodi avinurme Mõisast c) prantsusmaalt tõug oli postjee-bretooni d)ardenni e) nõukogude raskeveohobuseid 18. L- euroopa raskeveohobused on: Prantsuse raskeveohobused, Belgia raskeveohobused ja Inglismaa raskeveohobused. 19. a) hobune on emaka seemendusega loom, spermidele halvem keskk. on tupes b) mära indleb 7-10 päeval pärast varssumist c) ind kestab 5-7 päeva d) 8-10 tundi e) ? 20. a) enne söötmist peab jootma, muidu lähevad sisikonnas soolikad segamini b) puhastallid sõnnikutallid c) maos, soolestikus(jämesooles) d) kiudainerikkast sööta e) puit
Söötmise pealt ei saa kokku hoida kuna langeks koheselt tiinestumise protsent. Väheneks Formatted: Justified märgatavalt ka sigade juurdekasv. Üks võimalus söödakulude vähendamiseks on põrsaid varasemalt võõrutada, väheneb emiste söötmine(kallis sööt). Peamine omahinna vähendamise võimalusi oleks tiinestusprotsendi suurendamine ning suremuste vähendamine. Õigeaegne inna avastamine aitab kaasa õnnestunud tiinestumisele, mis omakorda suurendab võimalust esimese seemendusega tiinestumisele. See tekitab kokkuhoidu sperma doosides. Põrsaste suremust saab vähendada lõpptiinete emiste õigel kohtlemisel, nende õigeagse ümmberpaigutamisega ja vastava kohtlemisega, et neil oleks piisavalt aega kohaneda uue keskkonnaga. Samas aga peab sigu söötma ja kulutused söödale on suured.Võimalus vähendada söödakulusid oleks varemalt põrsaid võõrutada, siis ei söödeta ka emiseid kauem imetava
Spermidel kulub pärast emassuguorganitesse jõudmist veel ligikaudu 2 (maksimaalselt 4-6) tundi, et saavutada täielik viljastamisvõime. Sel ajal peavad nad järelvalmima, saavutama täieliku liikuvuse ja liikuma läbi munajuha. Viljastamisvõime jääb seejärel ligikaudu 18 tunniks püsima. Selliseid looduse poolt etteseatud seoseid tuleb heade viljastamis-tulemuste saavutamiseks seemendusaja arvestamisel silmas pidada. Liiga varase või hilise seemendusega vähenevad oluliselt võimalused edukaks viljastamiseks. Võib juhtuda, et ainult vähesed viljastus- võimelised muna- ja seemnerakud satuvad kokku või ei kõhtu üldse või toimub viljastamine vananenud sugurakkudega. Viimase tulemuseks on enamasti väheelujõulised embrüod. Kui viljastamist ei toimunud või kõik embrüod hukkuvad, toimub emistel regulaarsete ajavahemike järel ümberindlus. Kui hukkub ainult osa embrüoid, sünnivad väikesed pesakonnad.
annaabi.ee 
